Aruküla rahvamaja
Aruküla rahvamaja (ka Aruküla kultuurimaja) on MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi ja Raasiku valla hallatav hoone, kus korraldatakse kultuuritegevusi ja täidetakse rahvakultuuri eesmärke. [1]
Praegune kasutusel olev hoone ehitati Arukülla 1974. aastal Harju rajooni uueks rahvamajaks ning pidi kuni Eesti Vabariigi taastamiseni maja jagama Aruküla kolhoosiga. Praegu asub hoones peale MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi veel ka Raasiku vallavalitsus. Aruküla rahvamaja teenindab umbes 1000–5000 Aruküla piirkonna elanikku ning see hoone asub Raasiku vallavalitsuse kinnistul. [2]
Rahvamajas asub 279-kohaline teatri- ja kinosaal. Lisaks on rahvamajas parketisaal, pidulike sündmuste korraldamiseks ning ringitegevusteks. [3] Rahvamajas tegutseb kultuurikorraldajana MTÜ Aruküla Kultuuriselts, mida juhib tegevdirektor Garina Toomingas (endine Paiste). [1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Praegune Aruküla rahvamaja on vana Aruküla rahvamaja järglane. Vana Aruküla rahvamaja rajati 1939. aastal Eesti Vabariigi peaminister Kaarel Eenpalu toetusel ning tema abikaasa Linda Eenpalu ja kohaliku Aruküla Aedlinna Heakorra Seltsi eestvedamisel ning lammutati 2006. aasta sügisel.
Esimese rahvamaja ehitamise vajadus tekkis vabariigi aja lõpul, sest kõik huvitegevus oli vaja koondada ühte majja. Enamik üritusi ja tegevusi toimus küll juba Aruküla vanas koolimajas, aga seal jagati ruume kooliga, mis muutus tülikaks noortele huvitegevuse läbiviimiseks ja koolipere jaoks. Lisaks oli seal kitsas – polnud ruumi korralikule näitelavale ega suurte pidude korraldamiseks. [4]
1938. aasta kevadel alustati rahvamaja ehitamisega Aruküla mõisa hobusetalli varemetele. See oli Aruküla elanike jaoks suur sündmus, mille tarbeks koguti raha avalike annetustena. Kaarel Eenpalu koos oma abikaasa Linda Eenpaluga olla annetanud poole vajaminevast summast. Materjalide veoks korraldati talgud, talgulistele pakuti süüa ja kõik käisid abiks nii nagu said. Rahvamaja ehitati kiiresti valmis – alustati kevadel palkide vedamisega ja sügiseks oli maja täielikult valmis saanud. Kui mehed panustasid uude majja ehitamise ja tassimisega, siis kohalikud naised enne avamist koristasid, nagu näiteks pesid aknaid. Vastselt valminud näitelavale tehti ka ise eesriie, mille tarbeks koguti küla pealt villa ja kedrati Raasikul lõngaks ning kohalikud tegid selle ühistööna valmis. [4]
Jaanuaris 1975. aastal kolis Järsi kolhoosi kontor Arukülla uude suurde kolhoosikeskusesse. Sellel eesmärgil ehitati suur hoone, mille nimetuseks sai kolhoosi kontor-klubi. Sinna loodi majandi töötajate jaoks kabinetid. Klubi eesmärgi täitmiseks kavandati hoonesse ka avar vestibüül ja pea kolmesaja kohaline teatri- ja kontserdisaal. 17. jaanuaril 2020. aastal sai Aruküla rahvamaja uus hoone 45-aastaseks, mille puhul korraldati seal juubeliüritus. Peo aukülaline oli hoone arhitekt Maie Penjamin, kelle jaoks seda tüüpi suur projekt, nagu seda oli Aruküla kolhoosi keskushoone, oli esimene nii suur töö. Peamiselt oli ta enne teinud lasteaedade ja väiksemate koolide ehitusprojekte. Sama hoone projekti kasutati hiljem Vändra kolhoosikeskuse ehitamiseks (praegune Vändra kultuurimaja, alevivalitsus ja politseijaoskond). Maie Penjamin on ise öelnud: Mulle see tüüpprojekt ei meeldinud, tegin omasoodu. Ruumiprogrammi jätsin enam-vähem samaks, väikese kandilise saali asemel projekteerisin suure lava ja tõusva põrandaga saali, mis sobiks teatritele väljasõiduks ja etenduse publikul oleks parem nähtavus. Ka lagi sai valitud selline, et peegeldab heli õigetes suundades. Astmelisusega soovisin anda hoonele pisut huvitavama kuju. Minu suureks imestuseks kinnitas arhitektuurinõukogu projekti, ka ehituskomitee kiitis heaks. Õnneks oli aeg rahalises mõttes veidi vabam. Kuigi ruutmeetreid pidin arvestama tüüpprojekti järgi ning hoone ei tohtinud tulla sellest palju kallim. Seetõttu oli minu projektis teise korruse tagumine ots ühekordne, nüüd nägin, et sellele on ehitatud juurde tore koosolekutesaal. [5]
Rahvamaja juhatajad vanas rahvamaja hoones[muuda | muuda lähteteksti]
1939–1950 Eeri Tint
1950–1954 Erika Nõmmik
1954–1968 Aliide Sooster
1968–1969 Aarne Kuiv
1969–1971 Laine Videvik
1971–1976 Pavel Randleht
1976–1978 Eha Randleht
Rahvamaja juhatajad uues rahvamajas[muuda | muuda lähteteksti]
1975–1976 Tõnu Aru
1977–1982 Külli Sooberg
1982–1984 Mare Must
1984–1989 Rein Haasmaa
1989–1990 Renate Reebak
1990–1998 Ilme Samõkina
1998–1999 Juhan Trump
1999… MTÜ Aruküla Kultuuriselts [6]
Huviringid ja noortekeskus[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvamajad on piirkondlikud keskused kultuuri- ja vabaharidustööks ning koduks kohaliku tasandi organisatsioonidele, seltsidele, ühingutele ja palju muud. Sageli on maapiirkondades rahvamaja ainuke kultuuri vahendaja, looja ja hoidja – rahvamajale omases tähenduses. [2] MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi eesmärk on olla Aruküla rahvamaja identiteedi hoidja, kandja ja säilitaja. Lisaks korraldab ta kultuuritegevusi ning on rahvakultuuri eesmärkide ja tegevuste korraldaja – „rahva maja“ hea haldjas. Samal ajal koondab rahvamaja enda ümber kogukonna aktiivsed liikmed, et nendega koos muuta kultuurielu inimeste üheks igapäevatoimingute osaks. Aruküla Rahvamajas tegutseb MTÜ Aruküla kultuuriseltsi all ka Aruküla noortekeskus. [1]
Aruküla rahvamaja ringid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pilates (juhendaja Pille Trolla)
- Pound (juhendaja Kati Hensen)
- Väikelaste võimlemine (juhendaja Riin Kibin)
- Seenioride võimlemine (juhendaja Pille Trolla)
- Jymping (juhendaja Virge-Liis)
- Zumba (juhendaja Marek)
- Beebide võimlemine (juhendaja Riin Kibin)
- Rahvatants vanemaealistele, prouaderühm Pihlakobar (juhendaja Evi Toomingas)
- Pop-pilates (juhendaja Kati Hensen)
- Intervalltreening (juhendaja Kati Hensen) [7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Aruküla kultuuriselts. (s.a.). Aruküla Kultuuriselts. Salvestatud 9. oktoober 2023, http://www.kultuuriselts.eu
- ↑ 2,0 2,1 Mailis Štrik. (2014). Rahvamajad muutuvas ühiskonnas [Magistritöö, filosoofiateaduskond, kultuurikorraldus]. https://dspace.ut.ee/handle/10062/41730
- ↑ Reeder, Henri; Erbe, Mai (2011). Aruküla lugu 1291–2011. Aruküla: [OÜ Ortwil]. Lk 101.
- ↑ 4,0 4,1 Reeder, Henri; Erbe, Mai (2011). Aruküla lugu 1291–2011. Aruküla: [OÜ Ortwill]. Lk 52–53.
- ↑ Koppelmaa, K. (2020, 21. jaanuaril). Aruküla rahvamaja juubel pühendati 45 aastat tagasi valminud hoonele. Sõnumitooja. https://sonumitooja.ee/arukula-rahvamaja-juubel-puhendati-45-aastat-tagasi-valminud-hoonele/
- ↑ Iher, P. (2004). RahvaMaja Lugu [Isiklik suhtlus].
- ↑ Kalender. (s.a.). Aruküla Kultuuriselts. Salvestatud 9. oktoober 2023, http://www.kultuuriselts.eu/?page_id=162