Artur Taska

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Artur Taska (20. jaanuar 1912 Kopli talus Väike-Verevi külas Meeri vallas29. september 1994 Lund, Rootsi) oli eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane. Temalt on ilmunud töid Eesti lipust ja vapist, õigusteooriast jm.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Elva Algkoolis ja Tartu Ühiskommertsgümnaasiumis. Aastatel 19311942 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust.[1] 1931. aasta sügissemestril astus Eesti Üliõpilaste Seltsi.[1]

Aastatel 19331938 oli ta ajalehe Lõuna-Eesti toimetaja Valgas ja 19411944 Kalurite Keskuse ametnik.[1]

1944. aastal põgenes Suure põgenemise ajal Rootsi.[1]

19451946 oli Eesti Komitee büroojuhataja ja 19461962 Svenska Diamant-Bergborrnings AB ametnik Stockholmis.[1]

1952. aastal sai Taska õigusteaduste doktorikraadi, kui oli kaitsnud Kieli Ülikoolis[1] doktoritöö "Die Grenzen des Küstenmeeres Estlands".

19621975 oli Malmöhusi lääni haigekassa osakonnajuhataja ja asedirektor Lundis.[1]

Ta oli E.E.L.K. Stockholmi koguduse esimees.

Alates 1988. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.[1]

Maetud Elva kalmistule.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sini-must-valge värvikolmik eesti luules" (Stockholm, 1959)[2]
  • "Enesemääramisõigusest rahvusmõrvani – Nõukogude Liidu sõnad ja teod Eesti Vabariigi ja rahva suhtes" (1965)
  • "Sini-must-valge 100 aastat" (1982)[3]
  • "Helsingi üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsis Tartus" (1983)[1]
  • "Eesti hümn" (1983)[4]
  • "Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke" (1986)[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]