Artur Taska

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Artur Taska (20. jaanuar 1912 Kopli talus Väike-Verevi külas Meeri vallas29. september 1994 Lund, Rootsi) oli eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane. Avaldanud töid Eesti lipust ja vapist, õigusteooriast jm.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Elva algkoolis ja Tartu Ühiskommertsgümnaasiumis.

Aastatel 19311942 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.[1] 1931. aasta sügissemestril liitus ka Eesti Üliõpilaste Seltsiga.[1]

19331938 oli ajalehe Lõuna-Eesti toimetaja Valgas ning 19411944 Kalurite Keskuse ametnik.[1]

1944. aastal põgenes Suure põgenemise ajal Rootsi.[1]

19451946 oli Eesti Komitee büroojuhataja ja 19461962 Svenska Diamant-Bergborrnings AB ametnik Stockholmis.[1]

1952. aastal sai Taska õigusteaduste doktorikraadi Kieli Ülikoolis.[1] Doktoritöö teemaks oli "Die Grenzen des Küstenmeeres Estlands".

19621975 oli Malmöhusi lääni haigekassa osakonnajuhataja ja asedirektor Lundis.[1]

E.E.L.K. Stockholmi koguduse esimees.

Alates 1988. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.[1]

Maetud Elva kalmistule.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sini-must-valge värvikolmik eesti luules (Stockholm, 1959)[2]
  • Enesemääramisõigusest rahvusmõrvani – Nõukogude Liidu sõnad ja teod Eesti Vabariigi ja rahva suhtes (1965)
  • Sini-must-valge 100 aastat (1982)[3]
  • Helsingi üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsis Tartus (1983)[1]
  • Eesti hümn (1983)[4]
  • Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke (1986)[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]