Mine sisu juurde

Artur Taska

Allikas: Vikipeedia

Artur Taska (20. jaanuar 1912 Kopli talus Väike-Verevi külas Meeri vallas29. september 1994 Lund, Rootsi) oli eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane. Temalt on ilmunud töid Eesti lipust ja vapist, õigusteooriast jm.

Õppis Elva Algkoolis ja Tartu Ühiskommertsgümnaasiumis. Aastatel 19311942 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust.[1] 1931. aasta sügissemestril astus Eesti Üliõpilaste Seltsi.[1]

Aastatel 19331938 oli ta ajalehe Lõuna-Eesti toimetaja Valgas, hiljem Päevalehe toimetuses ,peale juunipööret ajalehe Kommunist kompartei elu osakonna kaastööline, seejärel 19411944 Kalurite Keskuse ametnik.[1]

1944. aastal põgenes Suure põgenemise ajal Rootsi.[1]

19451946 oli Eesti Komitee büroojuhataja ja 19461962 Svenska Diamant-Bergborrnings AB ametnik Stockholmis.[1]

1952. aastal sai Taska õigusteaduste doktorikraadi, kui oli kaitsnud Kieli Ülikoolis[1] doktoritöö "Die Grenzen des Küstenmeeres Estlands".

19621975 oli Malmöhusi lääni haigekassa osakonnajuhataja ja asedirektor Lundis.[1]

Ta oli E.E.L.K. Stockholmi koguduse esimees.

Alates 1988. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.[1]

Maetud Elva kalmistule.

  • "Sini-must-valge värvikolmik eesti luules" (Stockholm, 1959)[2]
  • "Enesemääramisõigusest rahvusmõrvani – Nõukogude Liidu sõnad ja teod Eesti Vabariigi ja rahva suhtes" (1965)
  • "Sini-must-valge 100 aastat" (1982)[3]
  • "Helsingi üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsis Tartus" (1983)[1]
  • "Eesti hümn" (1983)[4]
  • "Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke" (1986)[5]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]