Arthur Harris

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arthur Harris (1944)

Sir Arthur Travers Harris (13. aprill 1892 Cheltenham, Gloucestershire5. aprill 1984 Goring, Oxfordshire) oli Briti õhumarssal ja II maailmasõja ajal Briti pommitajate väejuhatuse ülem. Teda tunti ka hüüdnimede Bomber Harris (pommitaja Harris) ja Butcher Harris (lihunik Harris) all.

Ta kasvas üles Aafrikas Rodeesias ja õppis Inglismaal erainternaatkoolis. Esimese maailmasõja ajal liitus ta 1. Rhodose rügemendiga ja teenis Lõuna-Aafrikas, aga ka Edela-Aafrikas. Ta naasis 1915. aastal Inglismaale ja liitus kuninglike õhujõududega. Sõja ajal juhtis ta Prantsusmaal ja Inglismaal mitmeid lennunduskoosseise ning sai pärast sõda alalise ametikoha Kuninglikes õhuväes. Sõdadevahelisel ajal töötas Harris erinevatel ametikohtadel Indias, Mesopotaamias ja Briti lennundusministeeriumis. Teda ülendati 1937. aastal õhukommodooriks, 1939. aastal õhuväe asemarssaliks ja 1941. õhuväe marssaliks.

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Ta nimetati kuninglike õhujõudude pommituskomando (RAF Bomber Command) ülemaks veebruaris 1942. Teda tuntakse kõige paremini Saksamaa elanike keskuste hävitamiseks kasutatud terroristliku pommitusmeetodi isana. Tsiviilobjektide massilised terroristlikud pommitamised põhinesid Suurbritannia valitsuse ja peaminister Winston Churchilli 1942. aasta otsusel, kuid Harris arendas pommitamise õhujõudude tõhusust tsiviilelanike tapmisel enneolematu tasemeni.

Liitlaste esimesed massiivsed terrorirünnakud (tuhande pommitaja rünnakud) olid Kölni vastu suunatud 1942. aastal 30. mai31. mai öösel. Kolm päeva hiljem salvestatud uudistefilmis teatas Harris, et kõiki Saksamaa linnu ootavad halastamatud pommitamised, ning kasutas piibellikku ütlust: "Nad on külvanud tuult ja nüüd hakkavad nad tormi lõikama."

Ta töötas välja niinimetatud küllastuspommitamise (saturation bombing), mille käigus massiivsed õhurünnakud koondusid ühte linna korraga eesmärgiga hävitada elamupiirkonnad täielikult. Eesmärk oli purustada sakslaste võitluslik tahe ja võimekus. Neid pommitamisi koordineeriti ameeriklaste päevaste pommitamistega, mille eesmärk oli omakorda hävitada sõjalised paigad ja tööstus.

Teda tunti kui täiesti halastamatut ja kangekaelset meest, kes ei hoolinud oma kaotustest. RAF-i pommikomando piloodid kutsusid teda lihunik Harriseks.

Pärast Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Harrise monument

Ta läks pensionile septembris 1945 ja aasta hiljem ülendati ta kuningliku õhuväe marssaliks. 1946. aastal keeldus ta aadli tiitlist, sest ka pommitusmeeskonnad ei saanud sõjategevuse eest eraldi mälestusmedaleid. Pärast sõda kritiseeriti teda terroristlike pommiplahvatuste pärast, kuid pärast seda ei vabandanud ta kunagi põhjustatud hävitamise ja kannatuste pärast.

Kriitikast kibestunud Harris kolis Lõuna-Aafrikasse ja teenis seal Lõuna-Aafrika Merekorporatsiooni juhatuses aastatel 1946–1953. Aastal 1947 kirjutas ta raamatu "Bomber Offensive".

1953. aastal taas peaministriks saanud Winston Churchill andis Harrisele aadli auastme ja ta sai Chipping Wycombe'i 1. baronetiks. Harris naasis samal aastal Suurbritanniasse ja elas oma ülejäänud elu Goring-on-Thames'is.

RAF-i veteranide Bomber Harrise usaldusühing püstitas 1992. aastal Harrise kuju väljaspool RAF-i kirikut St Clement Danes'is, Londonis. Kuju püstitamine kutsus esile proteste, eriti Saksamaal. Pärast püstitamist oli kuju mitmeid kuid 24-tunnise valve all, sest see oli pikalt protesteerijate ja vandaalide sihtmärgiks.

Harrise ainuke poeg suri 1996. aastal ilma pärijateta ning sellega kadus ka Chipping Wycombe'i baroneti tiitel.