Artemise tempel Ephesoses

Allikas: Vikipeedia
Artemise templi mudel Minatürgi pargis, Istanbul, Türgi

Artemise tempel Ephesoses (Kreeka keeles Ἀρτεμίσιον või Artemision), tuntud ka kui Diana tempel, on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis on üks seitsmest maailmaimest. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. See asus Ephesoses (tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel) ja seda ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal.

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artemise tempel asus vana linna - Ephesose - kõrval. Umbes 50 km lõuna pool asub moodne sadamalinn İzmir Türgis.

Hävitamised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese templi hävitas 7. sajandil eKr. üleujutus. See restaureeriti umbes 550 aastat eKr. Projekt valmis kümne aastaga. Teise templi hävitas aga 356 aastat eKr. Herostratus, kes pani selle põlema. Hiljem ehitati see uuesti. 262. aastal kahjustasid seda gootid. 401. aastal hävitas Saint John Chrysostom templi lõplikult [1]

Ajalugu ja ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artemise kuju

Esimene ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid.

Teine ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ristkülikukujuline tempel oli pärast teist ehitust 115 m (377 jalga) pikk ja 46 m (151 jalga) lai. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m (65 jalga) ja läbimõõduga 3 m (10 jalga) asetsesid paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud.

Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks.

Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega.

Kolmas ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmas tempel oli veel suurem, kui teine. Tempel oli 137 m (450 jalga) pikk 69 m (225 jalga) lai ja 18 m (60 jalga) kõrge, ning rohkem, kui 127-e sambaga. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom.

Antipatros Sidonisti arvamus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antipatros Sidonist kes koostas esimese seitsme maailmaime nimekirja 2. sajandil eKr. ütles nii: "Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu."

Fakte[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Templit ehitati 120 aastat.
  • Peale jumala austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Artemise tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kõige suuremat panka Aasias, kuhu oli paigutatud palju eraisikute (välismaalaste, kuningate) raha.
  • Ehituse lõpetamise aastat me ei tea, see-eest on aga uskumatult täpselt teada teise templi hävitamise päev. "Sel öösel, kui sündis Aleksander Suur (Juuliuse kalndri 20. juulil 356. aasta eKr), süüdati tempel.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

37.9497222227.36388889