Arno Pikamäe

Arno (Arnold) Pikamäe (29. august 1929 Holstre vald, Viljandimaa – 28. aprill 1992 Tallinn) oli eesti keeleteadlane-leksikograaf, soome-eesti ja eesti-soome sõnaraamatute autoreid.

Elulugu

Arno Pikamäe oli maatöölise poeg.

Lõpetas 1948. aastal Viljandi 2. Keskkooli, 1953 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna soome-ugri keelte erialal, 1956 aspirantuuri, filoloogiakandidaat (1957, TRÜ), väitekiri "Tüveline astmevaheldus läänemeresoome keeltes ja lapi keeles". Oli 1957–1989 Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) sõnaraamatute (leksikoloogia) sektori noorem- ja vanemteadur.

Teadustöö

Uurimisvaldkond: eesti keele leksikograafia. Olnud seotud peamiselt "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatuga" – oli üks koostamispõhimõtete väljatöötajaid, koostamisjuhendi (mille kohta avaldas ka artikleid teadusväljaannetes) loojaid ning sõnaraamatute autoreid ja sõnaraamatu toimetajaid. Osales ka soome-eesti ja eesti-soome tõlkesõnaraamatute koostamisel. Üle 10 teadustrükise.

Teoseid

• Tüveline astmevaheldus läänemeresoome keeltes ja lapi keeles. // TRÜ Toim 50 (1957)
• Eesti keele vältesüsteemist. // Emakeele Seltsi aastaraamat 4 (1959)
• Tänapäeva kirjakeele seletav sõnaraamat ja selle koostamise põhimõtteid. // KKI uurimused VI (1961)
• Soome-eesti sõnaraamat (kaasautor K. Pihel). Tallinn, 1965, 1971, 1986, 1993, 1999
• Eesti-soome sõnaraamat (kaasautor). Helsingi 1971
• Tallinn, 1972, 1993, 1995, 2001
• Virolais-suomalainen sanakirja (kaasautor). Helsinki 1988

Kirjandus

• Karelson, R. Arno Pikamäe. In memoriam. // KK (1997) 7, 447–448

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.