Arnold Jannus
Arnold Jannus (27. mai 1919 Petrograd – 26. märts 2015) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor.
Ta õppis Rakvere Õpetajate Seminari algkoolis ja Tartu Õpetajate Seminari algkoolis ning lõpetas aastal 1938 Tartu Poeglaste Gümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda.
Aastal 1941 evakueerus tema perekond Nõukogude tagalasse. Aastal 1942 astus ta Punaarmeesse, kus tegutses Eesti Laskurkorpuses sõjaväevelskrina nooremleitnandi auastmes sanitaarrühma komandörina. Aastal 1945 astus ta uuesti Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1949 arstina. Aastal 1952 kaitses ta väitekirjaga "Immuunsuse uurimine kõhutüüfuse vastu vaktsineerituil" meditsiinikandidaadi kraadi. Aastal 1967 kaitses ta väitekirjaga "Poliomüeliidi ja poliomüeliiditaoliste haiguste epidemioloogiliste ja laboratoorsete uurimiste alaseid materjale Eesti NSV-s" meditsiinidoktori kraadi. Aastal 1968 sai ta professori kutse.
Ta töötas aastal 1946 (õppimise ajal) Tartu Linna I Polikliinikus pediaatri kohusetäitjana ja määrati samal aastal Tartu riikliku sanitaarinspektori kohale. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta lühemat aega Tartu Riikliku Ülikooli nakkushaiguste ja mikrobioloogia kateedris vanemõpetajana ning Tartu Linna Onkoloogia Dispanseris röntgenoloogina. Aastatel 1954–1977 töötas ta Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudi direktorina. Aastatel 1977–1988 töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli hügieeni ja tervishoiuorganisatsiooni kateedri juhataja ja professorina, 1988–1992 samas kateedris professori-konsultandina.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Eduard Jannus oli enne sõda sekretär, sõja ajal Punaarmee sõjaväeprokurör, prokurör oli ta ka pärast sõda Eesti NSV-s. Tema õde Lii Jannus-Pruljan (1929–2020) oli kopsuarst.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk 652.