Arnold Alšvang
| Arnold Alšvang | |
|---|---|
| Sünniaeg |
1898 Kiiev |
| Surmaaeg |
28. juuli 1960, 1960 (61-aastaselt) Moskva |
| Amet | helilooja |
Arnold Alšvang (vene keeles Арнолд Александрович Алшванг; 1. oktoober (vkj 19. september) 1898 Kiiev – 28. juuli 1960 Moskva) oli Ukraina muusikateadlane, aastast 1944 doktor.
Alšvang õppis Kiievi Konservatooriumi Heinrich Neuhausi klaveriklassis, mille lõpetas 1920. ja Boleslav Javorski kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1922. aastal.
Aastatel 1919–1921 oli ta Kiievis sõjaväe muusikakooli juht. 1923–25 oli ta Kiievi ja 1930–34 Moskva Konservatooriumis lektor ja õppejõud. Alšvang on komponeerinud ka muusikat, kuid rohkem on ta tuntud muusikaajalooliste uurimuste autorina. Alšvangilt on raamatuna ilmunud Claude Debussy (1935), Aleksandr Skrjabini (1945), Ludwig van Beethoveni (1959), Pjotr Tšaikovski (1959) ja Dmitri Šostakovitši biograafiad.[1]
Eesti keeles on 1957. aastal ilmunud Alšvangi "Beethoven" (Eesti Riiklik Kirjastus; tõlkija Arnold Ravel), samuti Jossif Kunini "Tšaikovski" (Punane täht, 1963; tõlkija Vello Tarnaste), mille eessõna on kirjutanud Alšvang.[2]