Armeenia esiajalugu
|
See artikkel räägib Armeenia esiajaloost. |
Ürgasustus[muuda | muuda lähteteksti]
Ürgasustuse jälgi on leitud mitmes Armeenia mägismaa piirkonnas: Arznist, Nurnusist ja mujalt on leitud peatuspaiku kivist tööriistadega. Hrazdani jõe kuristikust, Lusakertist ja mujalt on leitud koobaseluasemeid. Kõige vanemad leitud kivist tööriistad on 800 000 aastat vanad.
1960. aastatel leiti koopast Jerevan-1 asula 48 000 vanuse kolde jäänustega ning umbes sama vana inimesi koljufragmendi ja hambaga.
Neoliitikum[muuda | muuda lähteteksti]
On leitud neoliitikumi aegsete inimeste peatuspaiku. Mägedest on leitud arvukalt jahistseenidega kaljujooniseid.
Esimesed maaharijate ja karjakasvatajate asulad Armeenia alal ilmusid Ararati jõeorgu Širaki maakonna alale.[1]
Areni koopast (Areni-1, Šulaveri-Šomu kultuur) leiti septembris 2008 kõige vanem teadaolev nahast king (Areni-1 king): see on üle 5500 aasta vanune.[2] Leid dateeritakse eneoliitikumi (3600–3500 eKr). See on pehme teravate otstega nahkking (tšarohh). See on vanim jalatsileid Euroopas ja Aasias. Asjatundjate arvates kanti armeenia asulates praktiliselt samasuguseid jalatseid. Samuti leiti sealt seelik[3] ja veinitöökoda.[4] (Areni-1 veinitöökoda)
Pronksiaeg[muuda | muuda lähteteksti]
Kura-Araksi kultuur sai alguse Ararati tasandikult.
Jerevani alalt Šengavithist leiti pronksiaja alguse asula, mis pärineb 5.–3. aastatuhandest eKr Kura-Araksi kultuurist[5][6]
"Kõikjal, kus looduslikud tingimused olid külviks ja karjatamiseks soodsad, paiknesid sugukondade või suurperede asulad. Mägipiirkondades valiti selliste asulate jaoks kõrgendikud; tasandikul kasvas kunstlik küngas tasapisi mitme sajandi jooksul, mil samas kohas oli asula. Need asulad koosnesid lõunapiirkondades kivivundamendile toortellistest ehitatud majadest. Tüüpiline elamu oli ümmarguse põhiplaaniga hoone läbimõõduga 5–7 m, posti tugikiviga keskel. Nähtavasti toetas post lage.[7]
Arheoloogiliste väljakaevamiste andmed kinnitavad, et Armeenia mägismaal tunti juba iidsel ajal paljusid käsitöid. Juba 5.–4. aastatuhandel eKr osati sulatada vaske ning 2. aastatuhandel eKr rauda.[8]
Väljakaevamiste ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1876 viisid korraldasid vene arheoloogid esimeses arheoloogilised väljakaevamised Armeenias: Dilidžani lähedalt leiti esiaegne kalmistu. Aastatel 1887–1889 kaevas Jacques de Morgan Alaverdi ja Ahthala ümbrusest välja 576 esiaegset hauda. Waldemar Belck leidis Gandzaki lähedalt 300 hauda. Haudu kaevasid välja ka Jervand Lalajan ja A. A. Ivanovski.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ История Цивилизаций Ближнего Востока 2 Г. История Армений "Великая Армения" [www.webcitation.org/659qYQsYI Arhiveering]
- ↑ Tom Watkins, cnn-com, 9. juuni 2010.Armenian cave yields what may be world's oldest leather shoe
- ↑ 5,900-year-old women’s skirt discovered in Armenian cave, news.am, 13. september 2011
- ↑ James Owen. Earliest Known Winery Found in Armenian Cave, news.nationalgeographic.com, 10. jaanuar 2011
- ↑ Shengavit, Shengavit a Kura Araxes Culture Site in Yerevan on the Ararat hills, Republic of Armenia. In those trenches he (Hakop Simonyan) isolated four distinct strata, the earliest from the late fifth millennium and the latest from the early to mid-third millennium BC.
- ↑ Земледельцы Северного Кавказа и Закавказья
- ↑ Круглые дома Араратской долины Arhiveering
- ↑ История Армении