Armand de Gontaut

Armand de Gontaut
Isikuandmed
Sündinud	Jaanuar 1524 Prantsusmaa
Surnud	9. juuli 1592 (68-aastasena) Épernay, Prantsusmaa
Lapsed	Charles de Gontaut, duc de Biron

Armand de Gontaut, Bironi parun (1524 – 26. juuli 1592) oli Prantsuse sõjaväelane ja diplomaat, Prantsusmaa marssal. Tema teenistus algas Itaalias Itaalia sõdades, kus ta teenis 1557. aastal Brissaci krahvi Charles de Cossé ja Guise'i hertsogi François' all, kuni tema käsutusse anti eraldi ratsaväeüksus. Pärast Cateau-Cambresise rahu naasis ta Prantsusmaale ning asus teenima Guyenne'is, kus ta jälgis kõrvalt teravnevaid usutülisid, mis kasvasid hugenotisõdadeks. Esimeses hugenotisõjas võitles ta 19. detsembril 1562 Dreux' lahingus. Pärast esimese hugenotisõja lõppu üritas ta maha suruda rahutusi mässulises Provence'is.

Aastal 1569 osales ta kuningriigi poolel Moncontouri lahingus, pärast seda edutati ta suurtükiväe ülemaks. Uues rollis sai ta ülesandeks vallutada Saint-Jean-d'Angély linn. Kui sõda hakkas venima, pidi Armand de Gontaut rohkem tegelema diplomaaditööga, ta kohtus läbirääkimisteks korduvalt ka Jeanne d'Albretiga. Rahu sõlmiti augustis 1570, kuid tema läbirääkimised Albertiga jätkusid – ta proovis sõlmida abielu oma poja Navarra Henri ja Valois' Margareta vahel. Pärast pärtliöö veresauna pidi ta vallutama hästikindlustatud La Rochelle'i linna, kuid ei suutnud sellega mitme kuu jooksul hakkama saada. Piiramine lõppes Anjou hertsogi Henri rahuga ning Gontaut siirdus Poola-Leedu Riiki.

Kui Anjou Henri sai kuningaks, edutas ta Gontaut' marssaliks. Viienda hugenotisõja ajal võtlesid tema väed Condé vürsti Henriga. 1570ndatel oli ta taas diplomaat ning vahendas läbirääkimisi, kuuendas hugenotisõjas osales sõjaväelasena. Aastal 1573 saatis Gontaut Anjou hertsog François' palvel Madalmaadesse abivägesid. Ta ei osalenud François' ebaõnnestunud rünnakus Antwerpenile. Järgmistel aastatel aitas ta Katoliku Liigat, kuid kui Henri sellest aastal 1588 lahkus, asus Gontaut kuninga poolele. Kui kuningas aastal 1589 suri, hakkas Gontaut Navarra Henrit Katoliku Liiga vastu Normandias toetama. Ta hukkus Katoliku Liiga vastu peetud lahingus, kui sai kahurikuuliga pihta.

Allikad

• Harding, Robert (1978). Anatomy of a Power Elite: the Provincial Governors in Early Modern France. Yale University Press.
• Holt, Mack (2002). The Duke of Anjou and the Politique Struggle During the Wars of Religion. Cambridge University Press.
• Holt, Mack P. (2005). The French Wars of Religion, 1562-1629. Cambridge University Press.
• Knecht, Robert (1998). Catherine de' Medici. Routledge.
• Knecht, Robert (2010). The French Wars of Religion, 1559-1598. Routledge.
• Knecht, Robert (2016). Hero or Tyrant? Henry III, King of France, 1574-1589. Routledge.
• Roberts, Penny (2013). Peace and Authority during the French Religious Wars c.1560-1600. Palgrave Macmillan.
• Roelker, Nancy (1968). Queen of Navarre: Jeanne d'Albret 1528-1572. Harvard University Press.
• Salmon, J.H.M (1975). Society in Crisis: France during the Sixteenth Century. Metheun & Co.
• Sutherland, Nicola (1980). The Huguenot Struggle for Recognition. Yale University Press.
• Thompson, James (1909). The Wars of Religion in France 1559-1576: The Huguenots, Catherine de Medici and Philip II. Chicago University Press.
• Wood, James (2002). The Kings Army: Warfare, Soldiers and Society during the Wars of Religion in France, 1562-1576. Cambridge University Press.