Arlentin Laisaar
Arlentin Laisaar (sündinud 11. juunil 1933 Kingissepas Leningradi oblastis) on Eesti füüsik.[1]
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1952. aastal Põltsamaa Keskkooli ja 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) füüsikuna. Aastatel 1960–1963 oli ta TRÜ aspirant, kaitses 1966. aastal väitekirja "Влияние высокого гидростатического давления на спектральные характеристики кристаллофосфоров" ("Kõrge hüdrostaatilise rõhu mõju kristallfosfooride spektraalkarakteristikutele") ning sai füüsikakandidaadi kraadi.[1]
1957. aastast on ta töötanud Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis, kus alustas tööd mehaanikuna ja lõpetas vanemteadurina.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Laisaare uurimisvaldkond on olnud aine optilised omadused kõrgetel (mitu tuhat atmosfääri) hüdrostaatilistel rõhkudel.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1997 Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia
- 2013 Tartu Ülikooli medal[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2000 – "Laisaar, Arlentin". // Eesti entsüklopeedia. 14. kd (Eesti elulood). Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2000. Lk 222
- 2005 - "Laisaar, Arlentin". // Eesti teaduse biograafiline leksikon. II kd, Kj - M. Tallinn 2005. Lk 288-289
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.