Ariane 6
 | |
 Kunstniku kujutis Ariane 62 ja 64 rakettidest | |
| Tootja | ArianeGroup |
|---|---|
| Projekti maksumus | 3,6 mld eurot |
| Raketistardi maksumus |
75 mln € (Ariane 62) 115 mln € |
| Suurus | |
| Pikkus | 63 m |
| Läbimõõt | 5,4 m |
| Mass | 530 000–860 000 kg |
| Astmeid | 2 |
| Kasulik last | |
| Sihtkoht | Maa-lähedane orbiit |
| Kandevõime |
A64: 21 650 kg A62: 10 350 kg |
| Sihtkoht | Geostatsionaarne orbiit |
| Kandevõime | A64: 5000 kg |
| Seotud raketid | |
| Perekond | Ariane |
| Võrreldavad |
Vulcan Centaur Titan IV Falcon 9 Falcon Heavy |
| Stardiajalugu | |
| Hetkeseis | kasutuses |
| Stardikohad | Guajaana kosmosekeskus |
| Raketistarte | 2 |
| Edukaid starte | 1 |
| Osaliselt nurjunud starte | 1 |
Ariane 6 on arenduses kanderakett, mis on võimeline viima lasti geostatsionaarsele- ja Maa-lähedasele orbiidile.
Kanderaketti arendab ESA tellimusel ArianeGroup ning see asendas kanderaketi Ariane 5. Ariane 6 sooritas oma esmalennu 9. juulil 2024.[1]
Ariane 6 on saanud kriitikat kõrgete kulude ja korduvkasutatavuse puudumise tõttu, eriti võrreldes konkurentide rakettidega, näiteks SpaceX-i Falcon 9-ga. Euroopa ametnikud on programmi kaitsnud, öeldes et see tagab liikmesriikidele olulise ja sõltumatu juurdepääsu kosmosele.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Europe sees Ariane 6 launch as an end to its "launcher crisis"". Space News. Vaadatud 31. juulil 2025.