Arborist
.jpg)
Arborist on puuhoolduse spetsialist, kelle tööks on asustatud piirkonnas kasvavate puittaimede (eelkõige puude) hooldamine kogu nende eluea jooksul.
Arboristitöö hõlmab puude istutamist ja hooldamist “juurtest ladvani” – sobivate istikute valimist, õiget istutamist ja järelhooldustööd, täiskasvanud ja vanade puude hoolduslõikust ning ohtlike võraharude toestamist. Arborist langetab ohutult kitsastes tingimustes (majade vahel, kalmistul jm) kasvava puu, kasutades köistehnikat või korvtõstukit.
Kõrgema taseme arborist võib olla konsultandiks ja anda dendroloogilisi või dendropatoloogilisi eksperdihinnanguid projekteerijatele, ehitajatele ja kinnistuomanikele puude seisundi, säilitamise võimaluse ja hooldusvajaduse kohta.
Arborist on õppinud tunnustatud õppekava alusel vastavat koolitusluba omavas õppeasutuses, teinud kutseeksami ning saanud arboristi kutsetunnistuse. Kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida SA Kutsekoda kodulehelt.
Eestis saab arboristiks õppida Luua Metsanduskoolis ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuses.
Vajadus[muuda | muuda lähteteksti]
Seoses metsade vähenemisega on hakatud üksikuid puid rohkem väärtustama ja seetõttu on ka puuhoolduse spetsialistide tähtsus suurenenud.[1] Hoogustuva linnastumisega suureneb samuti vajadus üksikute puude hoolduseks, vajadusel ohtlikuks langetamiseks kitsastes tingimustes.[2]
Ohud[muuda | muuda lähteteksti]
Mesilased, herilased, köie läbilõikamise oht, langetatava puu alla jäämine, (trolli)liinid.[3]
Konfliktid ja eetika[muuda | muuda lähteteksti]
Arborist spetsialistina teab, millal, millist ja kuidas puud hooldada. Näiteks väldib hooldustöid lindude pesitsusajal.[3] Teisalt võib hooldusel tekkida konflikte kodanikega, kes leiavad, et puu näeb terve välja ja ei vaja lõikamist või vastanduvad hooldustöödele muude eeldustega, nagu näitas Tallinnas Haabersti tee-ehitusel tekkinud konflikt remmelga pärast (Haabersti hõberemmelgas), kus puu kaitsjad pidasid seda 300-aastaseks, kuid arboristi hinnangul oli puu 70-aastane.[4][5]
Ajalugu Eestis ja mujal[muuda | muuda lähteteksti]
Mõiste arborist võeti kasutusele 1930. aastatel USA-s.
Euroopa arboristide nõukogu loodi 1992. aastal.[1]
2006. aastal hakati Luua metsanduskoolis arboristi ametit õpetama.[3]
2008. aastal toimus esimene Eesti rahvusvaheline arboristide koolituspäev. Selleks ajaks oli kutsetunnistuse saanud 22 arboristi[1]
2013. aastal hakati seda Pärnu kutsehariduskeskuses õpetama.[3] Selleks ajaks oli Eestis välja antud 31 arboristi kutsetunnistust.
2016. aasta talveks oli arboristi kutsetunnistuse saanud 76 spetsialisti.
2018. aastaks on Eestis vaid Tallinnas kohustus puude hooldamisel kasutada arboristi teenust nii linna- kui eramaal. Tartus, Kuressaares, Keilas, Rakveres, Narvas ja Põltsamaal nõutakse arboristi linna territooriumil, Viljandis tellitakse linna territooriumil arborist keerukamate tööde puhul, lihtsamaid töid teeb Viljandi linnahooldus.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Rappu, Anne-Ly (7. november 2008). "Linn vajab arboristi kätt". Õhtuleht. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ 2,0 2,1 Kask, Triin (2018). "Puud Eesti linnaruumis: kasutamine ja hooldus" (PDF). Eesti Maaülikool. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Teder, Teet (16. jaanuar 2013). "Miks ronib täismees puu otsa okstele kiikuma?". Õhtuleht. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ Piirimäe, Kristjan (29.06.2017). "Kristjan Piirimäe: Tähendusega paikade päästmisega on kiire". Maaleht. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ Kivi, Krister (03.10.2018). "VIHAKÕNE | Kuuldes sõna arborist, haarab mu käsi kirve järele". Delfi. Vaadatud 24.01.2021.