Arabia Terra

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kraatrid Arabia Terral

Arabia Terra on mägine piirkond Marsil, mis paikneb peamiselt Arabia nelinurgas, kuid piirkonna väike osa ulatub ka Mare Acidaliumi nelinurka. Ala on tihedalt täis kraatreid ning on tugevalt erodeerunud. Selline topograafia viitab pinnase kõrgele vanusele ning Arabia Terra pinnast peetakse planeedi üheks vanimaks. Ala läbimõõt on kahe kaugeima punkti vahel 4500 kilomeetrit ning keskpunkti asukoha koordinaadid on hinnanguliselt 19.79°N 30°E.

Pinnavormid[muuda | muuda lähteteksti]

Jää Oxus Patera kaldeeral.

Arabia Terra aladel leidub mitmeid huvitavaid pinnavorme. Näiteks on seal pjedestaalkraatreid. Pjedestaalkraatrist väljapaiskunud aine on kõrgemal, kui seda ümbritsevad alad. Tihti on väljapaiskunud materjalist moodustunud järsk kalju.[1] Tikhonravovi kraatris on vaadeldud nn tumedaid nõlvavööte.[2] Viimased asuvad järskudel nõlvadel ning muutuvad ajas. Alguses on need tumedad, kuid ajapikku muutuvad heledamaks, arvatavasti peenikese heleda tolmu sadestumise tõttu. Teadlased arvavad, et vöödid tekivad nõlvast alla liikuva pinnase tõttu, nähtus sarnaneb lumelaviinidega Maal.[3] Arabia Terra nimetati aastal 1879 vastava albeedoformatsiooni järgi Giovanni Schiaparelli kaardil. Schiaparelli nimetas selle Araabia poolsaare järgi.

Kivimikihid[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu mitmetes Marsi piirkondades, leidub Arabia Terral kihtidena paiknevaid kivimeid. Kivimikihid võivad tekkida vulkaanide, tuule või vee toimel.[4]

Kanalid[muuda | muuda lähteteksti]

Arabia Terra aladel paiknevad ka erinevate suurustega kanalid, millest paljudes voolas tõenäoliselt minevikus vesi. Ühes HiRISE piltidele tuginevas uuringus leiti Arabia Terralt üle 17 000 km ulatuses kuivanud jõeorgusid, mis suubusid kuivanud järvesängidesse.[5] Ühe järve (hüüdnimega Heart Lake) maht oli suurem, kui Maal asuval Ontario järvel.[6]

Kõrgete tasandike piirkond[muuda | muuda lähteteksti]

Osa kõrgete tasandike piirkonnast ulatub Arabia Terra aladele. Kõrgete tasandike piirkonnas leidub mitmeid kraatreid ja mesasid. Mõnedel piirkonna aladel esineb suuri kõrgete servadega pinnasepragusid. Teadlased usuvad, et need murrangud on alguse saanud väikestest pragudest.[7]

Võimalik tektonism[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aastal viidi läbi Arabia Terrat käsitlev uuring. Avastati, et ekvaatoril paiknevad kraatrid on märgatavalt nooremad kui piirkonna põhjapoolsete alade pind ning lõunas paikneva Noachis Terra pinnas. See võib olla märk piirkonnas esinenud tektonismist.[8]

Võimalik vulkanism[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aastal tehtud uuringus toodi välja võimalus, et mitmed kraatrid Arabia Terra aladel võivad olla hilisel Noa ja varasel Hesperi ajastul supervulkaanide pursete tagajärjel tekkinud kaldeerad. Selliste kraatrite hulka kuulub näiteks Eden Patera.[9] Need vulkaanid näivad olevat vanemad kui Hesperi-aegsed kilpvulkaanid Tharsise ja Elysiumi regioonides.

Hiljutine meteoroidikokkupõrge[muuda | muuda lähteteksti]

30. juuni 2002 ja 5. oktoobri 2003 vahel toimus Arabia Terral meteoroidikokkupõrge. Selle tagajärjel tekkis 22,6-meetrise läbimõõduga kraater.[10]

Kultuurilised mõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Novellis Marslane jääb peategelane Arabia Terra aladel tolmutormi kätte.[11]

Interaktiivne Marsi kaart[muuda | muuda lähteteksti]

Acheron FossaeAcidalia PlanitiaAlba MonsAmazonis PlanitiaAonia PlanitiaArabia TerraArcadia PlanitiaArgentea PlanumArgyre PlanitiaChryse PlanitiaClaritas FossaeDaedalia PlanumElysium MonsElysium PlanitiaHadriaca PateraHellas MontesHellas PlanitiaHesperia PlanumIcaria PlanumIsidis PlanitiaLucus PlanumLycus SulciLunae PlanumMareotis FossaeMargaritifer TerraNepenthes MensaeNereidum MontesNilosyrtis MensaeNoachis TerraOlympica FossaeOlympus MonsPlanum AustralePromethei TerraProtonilus MensaeSirenumSolis PlanumSyria PlanumTantalus FossaeTempe TerraTerra CimmeriaTerra SabaeaTerra SirenumTharsis MontesTractus CatenaTyrrhen TerraUlysses PateraUranius PateraUtopia PlanitiaValles MarinerisVastitas BorealisXanthe TerraMarsi kaart
Marsi interaktiivne topograafiline kaart. Hiire kursoriga pinnavormi peale liikudes ilmub nähtavale pinnavormi nimi ning sellele klikkides avaneb vastav artikkel. Punased ja roosad alad on kõrgemad (+3 km kuni 8 km), kollane on 0 km, rohelised ja sinised alad on madalamad (kuni −8 km). Valged (>+12 km) ja pruunid (>+8 km) on kõige kõrgemad alad. Telgedel on pikkus- ja laiuskraadid. Pooluseid kaardil kujutatud ei ole.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Pedestal Crater Margin". hirise.lpl.arizona.edu. vaadatud 22.01.2017.
  2. "Slope Streaks in Tikhonravov Basin". hirise.lpl.arizona.edu. vaadatud 22.01.207.
  3. "Layering and Slope Streaks in Henry Crater". hirise.lpl.arizona.edu. vaadatud 22.01.2017.
  4. "Layers in Arabia Terra". hirise.lpl.arizona.edu. vaadatud 22.01.2017.
  5. "Fossilized Rivers Suggest Mars Was Once Warm and Wet". spaceref.com. vaadatud 22.01.2017.
  6. "Some ancient Mars lakes formed long after others". sciencedaily.com. vaadatud 22.01.2017.
  7. Carr, M. 2001.
  8. Anguita, F.; et al. (1997). "Arabia Terra, Mars: Tectonic and Palaeoclimatic Evolution of a Remarkable Sector of Martian Lithosphere". Bibcode:1997EM&P...77...55A. doi:10.1023/A:1006143106970.
  9. Alexandra Witze. Ancient supervolcanoes revealed on Mars. vaadatud 22.01.2017.
  10. "Fresh Crater in Arabia Terra With Light-Toned Ejecta". nasa.gov. vaadatud 22.01.2017.
  11. Weir, Andy (2014). Marslane. New York: Crown Publishers. ISBN 978-0-8041-3902-1.