Araabia hurt

Araabia hurt
FCI standard nr 188
Rühm	10: hurdad
Alarühm	3: lühikarvalised
Standard nr	188   27.04.1998 (en et)
Päritolumaa	Maroko (tõustandard) Alžeeria Tuneesia Liibüa Egiptus
Alias(ed)	Sloughi
Töökatsed	katseteta, rajajooksu litsents
Kasutus	sighthound
Tunnused
Turja kõrgus	70 cm (isane) 65 cm (emane)
Koer (Canis lupus familiaris)

Sloughi ehk araabia hurt on Põhja-Aafrikast pärinev hurtade rühma kuuluv koeratõug. Teda võib leida põhiliselt Marokost, kus pannakse paika ka tõustandard, ja vähemal määral mujalt Põhja-Aafrikast. Sloughid on tõenäoliselt lähedalt suguluses azawakhi hurdaga, aga mitte salukiga. FCI standardi nr. on 188.

Kirjeldus

Välimus

Sloughi on lühikarvaline keskmise suurusega tugev hurt, kellel on kõrge asetusega rippuvad kõrvad. Ideaalne turjakõrgus on isastel 70 ja emastel 65 cm. Tema ilmet kirjeldatakse tihti kui melanhoolset. Tema lihasstruktuur on kuiv, see tähendab, et sloughil on lapikud ja pikad lihased, mis ei tohi ka tugeva füüsilise vormi korral olla kühmjad nagu greyhoundidel ja whippetitel. Tema selg on peaaegu horisontaalne, nimmepiirkond kergelt võlvjas. Alajoon on ühtlaselt kaarduv, mitte liiga järsk. Sloughi silmad peaksid ideaalsel juhul olema tumepruunid, kuigi esineb ka merevaiguvarjundeid. Ta karva värvus varieerib heledast liivavärvist punaka liivavärvini, punase ja mahoganivärvini. Esineda võivad brindle, must mask, must mantel, must loor ja mustad kõrvad. Standardi järgi võib sloughil olla valget ainult vähesel määral rinna peal. Suuremad valged märgistused ei ole lubatud. Sloughi kõnnak on sulgkerge, samm maadhaarav.

Temperament

Tumeda värvusega sloughi

Ta on tundliku loomuga tähelepanelik ja intelligentne hurt. Levinud on arusaam, et sloughil on vastupandamatu vajadus liikuda ja joosta ning et neid ei ole võimalik pidada korterikoertena, ent tema liikumisvajadus ei ületa tegelikult teiste samas suuruses tõugude oma. Sloughi on oma omanikule ustav ja vajab teda enda lähedale. Vilunud koeraomaniku jaoks ei ole sloughi koolitamine probleemiks. Kuna ta on tundliku iseloomuga, ei tohiks teda õpetada karmide võtetega ega teda karistada, vaid kasutada pigem positiivset suunamist.

Tervis

Sloughi on iidsetest aegadest saadik püsinud oluliste muutusteta, nii püsib tal tugev geneetiline tervis. Teada on ainult mõned sageliesinevad pärilikud haigused, peamiselt progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA). Sloughi on üks tõugudest, kelle puhul saab seda haigust kindlaks määrata väikese vereprooviga, ja kasvatajad teevad koostööd, et geeni aretusest välja jätta. Nagu teisedki hurdad, on sloughi narkoosi, samuti ka vaktsiinide, ussikuuride ja mõningate teiste ravimite suhtes väga tundlik. Niisuguseid protseduure ei tohiks sellel tõul läbi viia kõik korraga, vaid jaotada need pikema ajavahemiku peale.

Ajalugu

Sloughi päritolu kohta võib üldiselt vaid spekuleerida. Arvatakse, et algselt pärineb see koer Oriendist või piirkonnast, mida täna tuntakse Etioopia nimega. Sloughi on üks kahest Aafrika hurdatõust, keda tunnustab ka FCI. Vanade savinõude kildude pealt (aastast u 3000 eKr) on leitud jooniseid lühikarvalisest lontis kõrvadega hurdast. Tänapäeval aretatakse sloughit peamiselt riikides nagu Maroko, Alžeeria, Tuneesia ja Liibüa; FCI ametliku standardi eest vastutab Maroko. Sloughi aretati oma kodumaal ja teda kasutatakse siiani jahikoerana ning ta on ka usaldusväärne valvur.