Appius Claudius Caecus

Allikas: Vikipeedia
Appius Claudius C. F. Caecus – "Appius Claudius Caecus, Gaiuse poeg."

Appius Claudius Caecus ("Pime"; umbes 340 eKr273 eKr) oli jõukast Claudiuse patriitsisuguvõsast pärit Rooma poliitik. Tema isa Gaius Claudius Crassus oli diktaator 337. aastal.

Appius Claudius oli 312. aastal tsensor, kuigi polnud eelnevalt olnud konsul[1]. 307. ja 296. aastal oli ta konsul ning 292. ja 285. aasta vahel diktaator. Kuigi ta oli ise patriits, tühistas ta reformidega mõne patriitside eesõiguse ja suurendas plebeide õigusi, näiteks kandis kodanike nimekirja ja võttis senatisse vastu vabakslastud orje ja paikseid maata isikuid.

Tsensoriks oleku ajal laskis ta ehitada Rooma ja Capua vahelise tee[2] ja Rooma esimese akvedukti[3] ning oma kirjutaja Gnaeus Flaviuse vahendusel avaldada kohtukalendri ja varem ainult preestreile privileegina teada olnud kohtumenetlusreeglid. Hiljem täiendas ta ladina tähestikku.

Kaotanud nägemise (sellest hüüdnimi 'Caecus' – Pime), pidas ta 280. aastal senatis kõne, milles kutsus lükkama tagasi Pyrrhose rahuettepanekuid. Tegemist on vanima teadaoleva ladinakeelse poliitilise kõne käsikirjaga. Muu hulgas pärineb kõnest sentents "igaüks on oma õnne sepp" (ladina keeles quisque faber suae fortunae[4]).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Livius, Ab urbe condita libri, ix.29.
  2. Nimetatud tema nime järgi kui Appiuse tee (ladina keeles Via Appia).
  3. Nimetatud tema nime järgi kui Aqua Appia.
  4. Ladinakeelne sõna fortuna tähendab veel saatust, õnnetust jm.