Apanaaž
Apanaaž (prantsuse keeles apanage) on maavaldus, tiitel, ametikoht või muu hüve, mis antakse monarhi nooremale järglasele, kes jääks primogenituuri (esmasündinu pärimiseesõigus) tingimustes päranduseta.
Vene traditsioonis on sarnast nähtust nimetatud udelliks.
Prantsusmaal
[muuda | muuda lähteteksti]Prantsusmaal tähendas apanaaž kuningalt oma vendadele, poegadele või pojapoegadele antavat maavaldust, mis pidi võimaldama neile seisusekohaseks toimetulekuks vajalikku sissetulekut. Apanaažide loomiseks kasutati kroonile kuuluvaid maavalduseid, mis moodustasid vähemalt krahv- või hertsogkonna.[1]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
13. august 1790 andis Asutav Kogu välja dekreedi, millega senine apanaažide süsteem likvideeriti ning olemasolevad apanaažid riigistati. Kuningas Louis XVI andis sellele 2. septembril oma heakskiidu ning dekreet jõustus 1. jaanuarist 1791.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mousnier, Roland E. (1984). The Institutions of France Under the Absolute Monarchy, 1598-1789, Volume II: The Organs of State and Society. Chicago & London: University of Chicago Press, lk 94. ISBN 9780226543277
- ↑ Mousnier 1984, lk 97.