Antonov An-72

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Antonov An-72 ruleerimas Tallinna lennuväljal

Antonov An-72 (NATO koodnimi Coaler) on Nõukogude Liidu lennukiehitusettevõtte Antonov kahe reaktiivmootoriga ülatiivaline transpordilennuk, mis projekteeriti lendamiseks ka arktilistes tingimustes.

Antonov An-72 prototüübi esmalend toimus 31. augustil 1977.

Esimene An-72 sarja lennuk tõusis õhku 1985. aasta detsembris. Lennuväeosad said esimesed lennukid kätte 1987. aastal. An-72 on keskmiste vahemaade sõjaväetranspordilennuk, algselt plaanitud õhudessantväelaste ning relvastuse ja muu varustuse transpordiks.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

An-72 on varustatud kahe turboventilaatormootoriga, mis kinnituvad tiiva ülapinnale. Kontseptsioonilt on An-72 superkriitilise tiivaprofiiliga USA eksperimentaallennuki Boeing YC-14[1] (esmalend 1976. aastal) analoog. Lennuki Boeing YC-14 eripäraks olid kummalegi poole keret tiiva ülapinnale paigutatud reaktiivmootorid, mille düüsidest väljuv gaaside vool andis tiivale Coandă ilmingu tekitatud täiendava tõstejõu. Selliselt tiiva peale paigutatud mootorid koos eriliste maandumisklappidega aitavad AN-72-l piirduda lühikese maandumisteekonnaga, väidetavalt isegi alla 500 meetri. Lennuk vajab õhkutõusuks 800 m pikkust rada, mis on tavalisest märksa lühem. Eestis kasutas An-72 lennufirma Enimex.

Lennutehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Antonov An-72 3view.svg
  • Tiivaulatus: 31,89 m
  • Tiivapindala: 98,62 m²
  • Pikkus: 28,07 m
  • Kõrgus: 9,20 m
  • Tühikaal: 19,5 tonni
  • Suurim lennukaal: 32 tonni
  • Kasulik last: 7500 kg
  • Suurm kiirus: 720 km/h
  • Reisikiirus: 550–600 km/h
  • Lennulagi: 11 800 m
  • Lennukaugus: 1000–3200 km
  • Mootorid: 2 x Progress D-36, turboventilaator, tõukejõud 2 x 63,7 kN
  • Reisijaid: kuni 68
  • Meeskond: 3–5

Viited[muuda | muuda lähteteksti]