Antonius Kiievist

Kiievi koobaskloostri Sveni Jumalaema ikoon 1288. aastast; Antonius on kujutatud paremal, Theodosius vasakul

Antonius Kiievist ehk Kiievi Antonius (ukraina keeles Антоній Печерський 'koopa / koobaste Antonius', vene keeles Антоний Печерский; sündis 983 Ljubetšis Kiievi-Venes, surnud 10. juulil 1073 Kiievis), õigeusu kalendris Kiievi vaga Antoni, oli Kiievi-Vene munk ja Kiievi koobaskloostri rajaja. Antoniust ja tema õpilast Theodosiust peetakse munkluse rajajaks Ukrainas ja Venemaal.

Antoniuse mälestuspäev on 10. juulil (23. juulil).

Eluloost

Antonius sündis 983. aastal 50 km Tšernihivist loodes asuvas Ljubetšis sünninimega Antipas. Noore mehena elas ta askeedina oma kaevatud koopas. Hiljem siirdus ta Athose mäele, andis Esfigmenou kloostris mungatõotused ja võttis Antonius Suure auks endale nimeks Antonius. Pärast Kiievi-Venesse naasmist elas väikeses külas Dnepri jõe kaldal Berestovi mäe koopas, kus temaga peagi liitus veel hulk munkasid ja nende kogukonnast sündis Kiievi koobasklooster. Munkade vaimse juhina õpetas Antonius neile Athose mäe traditsiooni sügavat palveelu.

Pärast Vladimir I surma põgenes Antonius Athosele Vladimiri poegade Jaroslavi ja Svjatopolki sõja eest, kuid naasis hiljem Kiievi koobaskloostrisse. Izjaslav I valitsemisajal läks ta 1069. aasta kevadel Tšernihivi ja rajas sinna teise koobaskloostri. Hiljem naasis ta Kiievisse ja osales 1073. aastal kloostri Jumalaema Uinumise kiriku nurgakivi panemisel.

Antonius suri 90-aastaselt kloostris ja maeti Kiievi Jumalaema Uinumise katedraali lähedal asuvatesse koobastesse. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul hakkas levima tema austamine ja oletatavasti kanoniseeriti ta sel ajal.

Ikonograafia

Kiievi Antoniust kujutavatel ikoonidel on teda sageli kujutatud koos õpilase Kiievi Theodosiusega. Mõlemat peetakse idaslaavi piirkonna munkluse rajajaks.