Antoninuse vall

Antoninuse vall (ladina keeles Vallum Antonini) oli kunagise Rooma provintsi Britannia põhjapiiri taguseid maa-alasid nn barbarite eest tõkestanud mätas kindlustus. Piirialale alustati kivivundamentidele eraldava tõkke rajamist keisri Antoninus Piuse korraldusel aastal 142.^[1]

Kaledoonlasi heidutama pidanud kaitserajatis ulatus üle Suurbritannia saare kitsuse, kogu sealses laiuses. Šotimaa keskvööndis kulges see 63 kilomeetrit Clyde'i lahe äärsest Old Kilpatrickist (läänes) kuni Forthi lahe äärse Carridenini (idas).

Kaitsevalli kõrgus oli enamasti 3 meetrit ja laius 5 meetrit ning ligikaudu iga 3,3 km järel asusid selle ääres castrum-id, kuid ka vähemalt 9 miilikastelli. Harukordne oli ehitisena Arthur's O'on, mis oli kas tempel või võidumonument. Kõigest olenemata ründasid kohalikud valli mitmeid kordi.^[2]

Hadrianuse vall, lõunakaares kulgenud provintsi tegelik piirijoon, määrati Rooma impeeriumi piirialad tiitli all UNESCO maailmapärandi nimistusse aastal 1987. Antoninuse vall lisati ametlikult tiitli juurde alles aastal 2008.^[3]

Vaata ka

Viited

[1] ttps://www.antoninewall.org

[2] ttps://www.bbc.com/travel/article/20190526-did-the-romans-really-reach-scotland

[3] ttps://whc.unesco.org/en/list/430

[1]

[2]

[3]