Anthony Collins
Anthony Collins (21. juuni 1676 – 13. detsember 1729) oli Inglise filosoof, John Locke'i õpilane ja deismi pooldaja.
Collins sai tuntuks teosega "Arutlus vabamõtlemisest" ("A discourse on freethinking", 1713; prantsuse tõlge 1714), milles kaitses mõttevabadust. Raamatu esimeses osas tõestas ta vabamõtlemise õigust ja möödapääsmatust üleüldse, teises õigust piiramatule mõttevabadusele religiooni vallas ning kolmas on pühendatud poleemikale teiste autoritega. Collins tõi argumente hinge surematuse ja inimese vaba tahte vastu.
Teine Collinsi levinum teos oli "Arutlus kristliku religiooni alustest ja põhjustest" ("A discourse of the grounds and reasons of the Christian religion", ilmus anonüümselt 1724), mis püüdis näidata Uue Testamendi usaldusväärsusetust. Selles raamatus seadis Collins endale ülesandeks tõestada, et kristlus on rajatud valeväidetele. Näiteks on prohvetlikes ennustustes kirjeldatud mitte tulevikku, vaid minevikku. Erilist tähelepanu pööras Collins Taanieli raamatule.
Collinsi teosed ei jäänud kaugeltki tähelepanuta. Talle oponeerisid William Whiston, piiskop Hare, piiskop Benjamin Hoadly, Richard Bentley ja ka Jonathan Swift.