Antal Reguly

Antal Reguly

Antal Reguly (11. juuli 1819 Zirc, Veszprémi komitaat – 23. august 1858 Buda) oli ungari keeleteadlane ja etnograaf.

Antal Reguly oli pärit mõisavalitseja perekonnast. Ta õppis õigusteadust Pesti Kuninglikus Ülikoolis, mille lõpetas 1839. aastal. Seejärel sai ta ülikoolilt viieks kuuks võimaluse enesetäiendamiseks välismaal. Hamburgis kuulis Reguly Põhjamaade kaunist loodusest ja ta otsustas ka ise Skandinaaviat külastada. Stockholmis kohtus ta Soomest pärit Adolf Ivar Arwidssoniga, kellega tuli jutuks soome ja ungari keele sugulus, mis oli tol ajal alles vaieldav küsimus. Regulyt hakkas see teema huvitama ja ta otsustas hakata tegelema soome-ugri keelte ja rahvaste uurimisega.

Aastail 1840–1841 elas ta Soomes, kus õppis soome ja saami keelt. 1841–1843 elas Reguly Peterburis. Alates 1843. aastast oli ta Ungari Teaduste Akadeemia korrespondentliige. 1843–1845 viibis Reguly uurimisretkedel Volgamaadel, Uuralites ja Lääne-Siberis, kus kogus rikkalikult mansi, handi, mari, mordva ja tšuvaši keele ainestikku. Ungarisse pöördus Reguly tagasi 1849. aastal. Ta asus tööle Budapesti Ülikoolis raamatukoguhoidjana. Pikad reisid, primitiivsed elutingimused ja haigused olid aga Reguly tervise ruineerinud. Ta ei suutnud oma kogutud materjale läbi töötada ja avaldada. Antal Reguly suri 1858. aasta augustis 39-aastaselt. Reguly kogutud materjalid ehk Regulyana anti välja alles pärast tema surma. Tänu Reguly pärandile kujunes Ungaris välja soome-ugri võrdlev keeleteadus.