Mine sisu juurde

Antal Friss

Allikas: Vikipeedia

Antal Friss (sünninimi Antal Frisch; 18. jaanuar 1897, Budapest25. veebruar 1973, Budapest) oli ungari tšellist ja muusikapedagoog.[1][2]

Antal Friss õppis Ferenc Liszti Muusikaakadeemias Hollandist pärit tšellisti Harry Soni (1880–1942) juures, kes oli Leipzigi Gewandhaus-orkestri ja Ungari Riigiooperi soolotšellist ning Budapesti keelpillikvarteti liige. Pärast Ungari Nõukogude Vabariigi langemist 1919. aastal siirdus ta Berliini, kus jätkas õpinguid tuntud saksa tšellisti ja Berliini Muusikakõrgkooli (Hochschule für Musik) tšelloprofessori Hugo Beckeri (1863–1941) juhendamisel.[viide?]

Berliinis viibides mängis ta õpingute kõrvalt kinode ja hotellide ansamblites ning salongiorkestrites ning oli hiljem ka Max Reinhardti teatriorkestri soolotšellist. 1922. aastal naasis ta Ungarisse ja hakkas õpetama rahvuslikus konservatooriumis (Nemzeti Zenedé). Samal ajal tegutses ta ka tšellosolistina: aastatel 1922–1931 Budapesti Linnateatris ning 1936–1950 Ungari Raadio Salongiorkestris ja selle hilisemas jätkuorkestris, 1943. aastal pianisti ja helilooja Ernst von Dohnányi asutatud Ungari Raadio Sümfooniaorkestris (ungari keeles Magyar Rádió Szimfonikus Zenekara, rahvusvaheliselt tuntud kui Budapest Symphony Orchestra). Ta oli mitme muusikateose esmaesitajate seas. Oma soolokontsertidel esitas ta kaasaegsete heliloojate teoseid, sealhulgas Zoltán Kodály soolosonaati ning László Lajtha, Ferenc Szabó ja Pál Kadosa loomingut. Teadaolevalt andis ta oma viimase soolokontserdi 1938. aastal. Aastatel 1950–1953 õpetas Friss Ungari väikelinna Békéstarhosi muusikakoolis ning kuni 1972. aastani oli ta Ferenc Liszti Muusikaakadeemia tšelloprofessor.[3]

Friss oli Kerntler Trio liige, kuhu lisaks temale kuulusid pianist Eugen Kerntler ja viiuldaja Tibor Dömötör, kes oli legendaarse ungari viiuldaja Jenö Hubay õpilane ning Ungari Riikliku Ooperiteatri orkestri kontsertmeister.[4][5][6]

Friss osales muusikaõpetajate koolitustel õppepraktika juhendajana. Tema peateoseks loetakse kogumikku "Gordonkaiskola" ("Tšellokool"), mis valmis koostöös Rudolf Marosi ja Rezső Sugáriga ning mida on aastakümnete vältel kasutatud muusikakoolides Ungaris ja paljudes teistes riikides, sealhulgas Eestis. Ta oli Ungaris Pablo Casalsi nimelise Tšellokonkursi žürii liige ja võttis osa ka rahvusvaheliste tšellovõistluste žüriide tööst Pariisis, Viinis, Prahas, Moskvas ja mujal.[7][3]

Tema nimekate õpilaste hulka kuuluvad István Csurgay, László Mező ja Csaba Onczay, kes on olnud ka ise tšelloprofessorid Ferenc Liszti Muusikaakadeemias.[8][9]

Antal Frissi nime kannab alla 22-aastastele tšelloõpilastele mõeldud vabariiklik tšellokonkurss ("Országos Friss Antal Gordonkaverseny"), mida korraldab Béla Bartóki nimeline Muusikaalgkool Szolnokis. 2023. aastal toimus konkurss juba 17. korda.[10]

Friss sündis juudi perekonnas Leopold Frischi ja Gizella Weili lapsena, kuid pöördus 1934. aastal roomakatoliku usku.

1928. aastal abiellus Friss Budapestis Terézvárosi linnaosas Klára Szőkéga.[1]

Seotus Eestiga

[muuda | muuda lähteteksti]

Kerntler Trio salvestatud kammermuusikat esitati Eestis Riigi Ringhäälingu raadioprogrammides 1930. aastatel, sealhulgas kanti ette Jacques Iberti "Aaria triole" ning Alexander Tcherepnini "Trio".[11]

Mitmed Frissi koostatud õppematerjalid ja repertuaarikogumikud on saadaval Eesti raamatukogudes (28.02.2025 seisuga kokku 15 trükist) ja tõenäoliselt kasutavad keelpillipedagoogid neid ka tänapäeval tšelloõppes.[12][13][14]

Friss oli tuntud ungari tšellisti ja Ferenc Liszti Muusikaakadeemia kauaaegse professori Istvan Csurgay (1940–2017) tšelloõpetaja, kes oli omakorda eesti tšellisti ja muusikapedagoogi Vahur Luhtsalu juhendaja tema muusikaõpingute ajal Budapestis.[15]

Antal Friss on ühes intervjuus oma tšelloõpinguid, esinemisi ja pedagoogilist tegevust kokku võttes öelnud: "Minu tõeline koolitus õpetamise kõrval oli see, et proovisin läbi praktiliselt kõik koosmängu vormid. [- - -] Mängisin trios, keelpillikvartetis ja klaveriga kammeransamblites. Tollal nõudis Rahvuslik Konservatoorium oma pilliõpetajatelt, et nad esineksid 'esinduslikul' soolokontserdil, tõestamaks oma vilumust laval. [- - -] need väga erinevad tegevused võimaldasid mul tutvuda kogu tšellorepertuaariga. Iga teose või partiiga on seotud isikliku mängu kogemus, nii et saan sellest oma õpilastele rääkida."[16]

"Õpetaja peab armastama oma õpilasi ja õpetamist terve elu jooksul. Ta ei tohi kunagi jätta muljet, nagu oleks ta 'kõrgem olend', vaid pigem vanem sõber, kes töötab koos oma hoolealusega. On viga, kui ootame, et õpilane 'vaataks meile alt üles'. Õpilast tuleb tunda ja õpetada vastavalt tema iseloomule. Ilma õpilase põhjaliku tundmiseta ei ole olemas 'kindlaid retsepte', sest kahte ühesugust inimest ei ole. Ja meie maksimalismi poole püüdlevas ajastus pole üleliigne hoiatada: õpilasele ei tohi kunagi anda korraga suuremat ülesannet, kui ta suudab hakkama saada. Oluline on, et ta suudaks suveräänselt valitseda seda valdkonda, millega ta parasjagu tegeleb. Ainult nii saame säilitada selle spontaanse enesekindluse, mis on tervikliku inimese üks peamisi koostisosi ja edasise arengu vedur."[16]

  1. 1 2 "Friss Antal". Wikipédia (ungari). Vaadatud 26.11.2025.
  2. "FRISS ANTAL GORDONKAMŰVÉSZ-TANÁR (Budapest, 1897. január 18. - Budapest, 1973. február 25.)". Parlando (ungari). Vaadatud 26.11.2025.
  3. 1 2 "Friss Antal". Arcanum (ungari). Vaadatud 26.11.2025.
  4. "Kerntler Jenő". Arcanum (ungari). Vaadatud 26.11.2025.
  5. "DÖMÖTÖR TIBOR". Opera DigiTár (ungari). Vaadatud 26.11.2025.
  6. "Nädala raadiokawa". Postimees. 1937. Vaadatud 26.11.2025.
  7. Friss, Antal (1962). Gordonkaiskola (inglise). Zenemukiado Vallalat.
  8. "Elhunyt Csurgay István gordonkaművész, a Zeneakadémia egykori oktatója". koncert.zeneakademia.hu (ungari). 2017.
  9. "FRISS ANTAL GORDONKAMŰVÉSZ-TANÁR". Parlando (ungari). 1963. Vaadatud 26.11.2025.
  10. "Versenykiírás – Szolnoki Bartók Béla Alapfokú Művészeti Iskola honlapja" (ungari). Vaadatud 26.11.2025.
  11. "Oma Maa". Oma Maa. 1937. Vaadatud 26.11.2025.
  12. Friss, Antal; Maros, Rudolf; Sugár, Rezső (1957). Gordonkaiskola: Violoncello-Schule. II = Violoncello method. II. II (ungari). Budapest: Zeneműkiadó.
  13. Sugár, Rezső; Friss, Antal (1965). Téma variációkkal gordonkára és zongorára az első anyaga: Thema mit Variationen für Violoncello und Klavier in der ersten Lage = Theme with variations for violoncello and piano in the first position (ungari). Budapest: Zeneműkiadó.
  14. Friss, Antal; Witthauer, Johann Georg; Weber, Carl Maria von; Baklanova, Natalja; Corelli, Arcangelo; Sugár, Rezső; Szokolay, Sándor; Kabalevski, Dmitri; Telemann, Georg Philipp, toim-d (1967). Repertoire album: gordonkára és zongorára = für Violoncello und Klavier = for violoncello and piano (ungari). Budapest: Musica.
  15. "Vahur Luhtsalu". Vikipeedia. Vaadatud 26.11.2025.
  16. 1 2 "Friss Antal - Nagy Elődök - Liszt Ferenc Zeneművészeti Egyetem". Vaadatud 26.11.2025.