Ansembourgi vana loss

Ansembourgi vana loss (letseburgi keeles: Buerg Aansebuerg, prantsuse keeles: vieux château d'Ansembourg, saksa keeles: Burg Ansemburg), ka Ansembourgi kindlus, on Kesk-Luksemburgis Seitsme lossi orus asuv loss.

Et Ansembourgi kindlust ja Ansembourgi "uut lossi" mitte segi ajada, nimetataksegi Eischi oru kohal olevat keskaegset lossi vanaks lossiks (prantsuse keeles vieux château d'Ansembourg) ja 17. sajandil orgu ehitatud uut lossi uueks lossiks (prantsuse keeles nouveau château d'Ansembourg).

Mõlemad lossid olid sama perekonna valduses, kuid 1986. aastal müüdi uus loss Jaapani ususektile Sukyo Mahikari. Ansembourgi vana loss on aga Ansembourgi krahvi ja krahvinna eravalduses.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ansembourgi vana lossi on kirjalikes allikates mainitud esimest korda 1135. aastal.

Kindluse peamised müürid pärinevad 12. sajandi keskelt. Edelatorni värava ja kindluse põhjapoolse osa ehitas arvatavasti 14. sajandi alguses Ansembourgi Jofroit (Jofroit d'Ansembourg). 14. sajandi lõpupoole laiendati eluruume põhja poole. Enam-vähem praeguse kuju sai hoonekompleks 16. sajandil Jakob VII von Rollingeni ajal. Peasissepääsu kohal on aastaarv 1565.

Prantsusmaa kuningas Louis XIV andis piirkonna kindluste omanikele valida, kas nad lammutavad osaliselt oma losse ümbritsevad müürid või riskivad tema sõjakäiguga. Nii lammutatigi Ansembourgi vanas kindluses osaliselt välismüür, mis avas hunnitud vaated seda ümbritsevale orule. 1683 kahjustasid lossi Hispaania ja Prantsuse vägede kokkupõrgetes tõenäoliselt marssal de Boufflersi väed. 17. sajandil ehitas Thomas Bidart lossi uuesti üles. Kuna hoone ei olnud enam piisavalt esinduslik, ehitas Thomas Bidart orgu ka uue, nn Ansembourgi uue lossi.^[1]

Ansembourgi vana loss seisis pärast uue lossi ehitamist ligi 300 aastat tühjana. 20. sajandi keskel asus praeguse krahvi isa Ansembourgi krahv Gaston Amaury de Marchant vana lossi taastama.

Omanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene teadaolev lossi isand oli Ansembourgi Hubert (Hubert d'Ansembourg). 1210. aastal on nimetatud Ansembourgi Wilhelm I-st ja 1264. aastal Wilhelm II-st. 1323 oli Ansembourgi, Sassenheimi ja Schoenfelsi lossi isand Anselm von Sassenheim. 1417 abiellus Anselm von Sassenheimi poja Gotfriedi poeg Ansembourgi Robert (Robin von Sassenheim) Hedwig von Bourscheidiga.

Loss läheb Sassenheimide valdusest Rollingenide (Raville'ide) valdusse[muuda | muuda lähteteksti]

Robin von Sassenheimi ja Hedwig von Bourscheidiga tütar Margaretha von Sassenheim abiellus umbes 1440 Septfontainesi lossi isanda Johann VI von Rollingeniga (Raville). Sellest ajast alates kuulus loss von Sassenheimide asemel von Rollingenidele (Raville'idele).^[2]

5. oktoobril 1624 lubas Ansembourgi isand Florenz von Rollingen Dinantist pärit vendadel Thomas ja Nicolas Bidartil rajada külla rauasulatustöökoja. Ettevõte andis tööd, tõi suure kasumi ja orgu rikkuse. Veidi aega varem olid vennad asutanud ka Simmerschmelzi, olles taibanud, et kolmekümneaastase sõja ajal on rauaäri väga tulus. Vennad said väga jõukaks ja Thomas Bidartil oli peagi kogu Luksemburgi hertsogiriigis suurim sissetulek ja suurimad maksud. Florenz von Rollingen seevastu oli sõjast laostunud.

Loss läheb Rollingenide valdusest Bidarti valdusse[muuda | muuda lähteteksti]

Thomas Bidart laenas laostunud Florenz von Rollingenile raha ja lõpuks oli von Rollingen nii suurtes võlgades, et pidi 10. märtsil 1671 loovutama Ansembourgi lossi koos valitsemisõigusega Thomas Bidartile, kellest sai Ansembourgi lossi uus omanik.^[3] Thomas Bidart II tütar Marie-Anne Bidart abiellus François de Thomassiniga ja nad pärisid mõisa 1670. aastal.

Uus omanik Thomas Marchant[muuda | muuda lähteteksti]

1711. aastal päris mõisa Marie-Anne Bidarti vennapoeg Thomas Marchant. See Thomas de Marchant ülendati 10. detsembril 1728 aadliks, ehkki ta sai oma uut tiitlit Ansembourgi parun de Marchant (parun de Marchant d'Ansembourg) nautida vaid mõni päev enne surma. Sellest ajast alates on pere kuulunud Luksemburgi aadli koosseisu.

Loss praegu[muuda | muuda lähteteksti]

Praegu kuulub loss Ansembourgi krahv Gaston-Gaëtan de Marchantile, kes kolis lossi pärast oma isa, Ansembourgi krahvi Gaston Amaury de Marchanti surma. Krahvinna on Eestist pärit Marina Tenderes.^[4] Lossi ei saa külastada, kuid lossi territooriumil asub neljatärnihotell.^[5]

Eemalt on näha vaid mõned 12. sajandi keskpaigast pärit ebakorrektsed müürid ja mõned tornid.

Lossi raamatukogu[muuda | muuda lähteteksti]

1999. aasta novembris leidis keeleteadlane Guy Berg lossi raamatukogust kaua kadunud olnud 700 aastat vana Yolanda eepose pärgamentkäsikirja. Tegemist on dominiiklaste munga Hermann von Veldenzi käsikirjaga, mis pärineb aastast 1325 ja on tuntud kui "Codex Mariendalensis" ja räägib Viandeni Yolanda lugu. "Codex Mariendalensis" on eriti märkimisväärne ka põhjusel, et see on kirjutatud Moseli-Frangi murdes, mis on tihedalt seotud tänapäevase letseburgi keelega.

2008. aasta lõpus ostis Luksemburgi riik 3,1 miljoni euro eest perearhiivi ja osa Ansembourgi krahvide raamatukogust (umbes 6000 raamatut), sealhulgas dominiiklaste munga käsikirja.