Anna ise kolmas

Allikas: Vikipeedia
Puuskulptuur Langenzenni kiriku püha hõimkonna altaril
Leonardo da Vinci "Maarja lapsega ja püha Annaga", 1510
Niguliste altaril on Anna koos Maarja ja Jeesusega keskosa alumises reas keskel

Anna ise kolmas (saksa keeles Anna selbdritt) on kristlikus kunstis esinev pilditüüp, mis kujutab Maarja ema püha Annat koos Maarja ja Jeesuslapsega[1].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Motiiv sai populaarseks seoses Anna-kultusega hiliskeskajal, selle kõrgaeg oli 14.-15. sajandil. Jaguneb tegelaste kujutamise järgi tüüpidesse[2]:

  • püha Anna hoiab Maarjat Jeesust süles hoidvana (Nikopoia tüüp) põlvedel või kätel;
  • Anna hoiab Maarjat ühel ja Jeesuslast teisel põlvel;
  • neitsi Maarja ja Anna istumas pingil, nende vahel Jeesuslaps;
  • samad kolm isikut muus vabamas kompositsioonis.

Kui grupile on neljanda liikmena lisatud Anna ema Emerentia, on tegemist haruldase pilditüübiga Anna ise neljas (Anna selbviert)[3].

Eesti kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kunstis esineb see motiiv puuskulptuuris nii Pühavaimu kiriku kui ka Niguliste kiriku peaaltaril. 2008. aastal avastati üks 15. sajandist pärinev, kahjustunud "Anna ise kolmas" tüüpi puuskulptuur Kaarma kirikust torni esimese korruse põranda puhastamisel[4].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kunstileksikon.Tallinn, 2001
  2. Kunstileksikon.Tallinn, 2001
  3. Kunstileksikon.Tallinn, 2001
  4. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=28386

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]