Anna Bolena

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Anna Bolena (Donizetti))

"Anna Bolena" on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kahes vaatuses Felice Romani libretole Marie-Joseph de Chénier’ "Henry VIII" (1791), Ippolito Pindemonte "Enrico VIII ossia Anna Bolena" ja Alessandro Ercole Pepoli "Anna Bolena" (1788) järgi. Esmaettekanne toimus 26. detsembril 1830 Milano Teatro Caracanos.

Rollide esmaesitajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Giuditta Pasta (Anna)
  • Giovanni Battista Rubini (Percy)
  • Lorenzo Biondi (Rochefort)
  • Antonio Crippa (Hervey)
  • Filippo Galli (Enrico VIII)
  • Elisa Orlandi (Seymour)
  • Henriette Laroche (Smeton)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Teatro Carcano impressaario hertsog Pompeo Litta palkas Donizetti koos oma rivaali Vincenzo Belliniga komponeerima 1830/1831. aasta karnevalihooajaks ooperit. Heliloojate valik polnud juhuslik, vaid kaval. Impressaario teadis, et need kaks rivaalitsevad omavahel ning korraga mõlema töölepanemine teatri heaks on suurepärane reklaam. Lõpuks läks küll asi niikaugele, et see rivaalitsemine varjutas teatri terve hooaja, sest ülejäänud mängukavas olnud ooperid ei saanud erilist tähelepanu. Välja kukkus aga üks paremaid ja kuulsamaid Milano karnevalihooaegu. Korraga debüteerisid Caracano teatris kaks Itaalia oma aja kuulsamat bel canto heliloojat.

Erakordse lauljate koosseisuga ja Felice Romani põneva faabulaga "Anna Bolena" oli 26. detsembril karnevalihooaja avaetendus. "Anna Bolena" sai väljatulekul suure menu osaliseks: publik oli vaimustuses ja aplodeeris püsti seistes. Donizetti sai käia kümneid minuteid publikule kummardamas. Donizetti õpetaja helilooja Johann Simon Mayr pöördus alles pärast seda ooperit oma endise õpilase poole, nimetades teda maestroks. Kriitikud arvasid, et nüüd on Donizetti tõusnud oma loomingu olulisusega Rossini ja Bellini kõrvale ning on saanud ka endale ooperimaailma säravaima looja positsiooni. See teos aitas Donizettil Rossini varjust välja tõusta.

Bellini "La sonnambula" esietendus toimus 6. märtsil 1831 ja sai samasuguse tormilise vastuvõtu osaliseks. Seejärel läks lahti keevaline arutelu, kumb ooper oli parem. Domineerima jäi arvamus, et Bellini trumpas Donizetti üle. Kahe helilooja karm konkurents kestis kuni Bellini surmani 1835. aastal.

"Anna Bolena" on üks neljast Donizetti ooperist, mis käsitleb Tudorite perioodi Inglismaa ajaloos. Need on "Il castello di Kenilworth" (1829), "Anna Bolena" (1830), "Maria Stuarda" (1834) ja "Roberto Devereux" (1837). Viimase kolme ooperi juhtivaid naistegelasi nimetatakse sageli "kolmeks Donizetti kuningannaks". Ooperi faabula järgib täpselt Inglismaa ajaloolisi sündmusi. Teost on hinnatud muusikaliselt ja dramaturgiliselt maestro üheks parimaks tööks.

Pärast arvukaid uuslavastusi Itaalia teatrites ilmus "Anna Bolena" kiiresti ka välismaal teatrite repertuaari. Esimesena Londonis 1831. aasta juulis ja siis ka Pariisis. Euroopas lavastati "Anna Bolenat" kuni 1850. aastani 25 linnas. Ameerikas oli esmaettekanne New Orleansis (1939). Itaalias oli ooper mängukavas veel 1877. aastal La Scalas ja siis üldse 19. sajandi kõige viimase lavastusena 1881. aastal Livornos. Verism oli tõrjumas bel canto't lavadelt välja ning Donizetti looming lahkus kõikjalt repertuaarist ning jäi ligi 70 aastaks unustusse.

Donizetti ooperid naasisid unustusest 1947. aastal, kui esitati "Anna Bolena" Barcelona Gran Teatre del Liceus. Selle etendusega tähistati selle teatri avamise 100. aastapäeva. 1956. aastal oli ooper Bergamo Teatro Donizetti laval. Järgnes lavastus Milano La Scalas (1957) Maria Callasega kuninganna rollis. Seejärel käivitus kaasaegne Donizetti loomingu vaimustus.

"Anna Bolenat" pole tänapäeval võrreldes teiste Donizetti tippooperitega kuigi sageli esitatud. Probleemiks on olnud, et Anna roll nõuab ekstraklassi koloratuursopranit, kuid neid ei jätku kõikidele teatritele. Pärast Callast on aegade jooksul Anna rolli suutnud nõutaval tasemel ette kanda Leyla Gencer, Elena Souliotis, Beverly Sills, Joan Sutherland, Renata Scotto, Montserrat CaballéKatia Ricciarelli, Edita Gruberová, Mariella Devia ja Anna Netrebko.

Kuigi "Anna Bolena" ei kuulu teatrite püsirepertuaari, on seda viimastel aastakümnetel sageli esitatud Ameerika teatrites (Santa Fe, Dallas, New York, San Francisco, Chicago) ja mõni kord ka Euroopas Viinis (2011), Manchesteris (2012), Londonis (2013) ja Edinburghis (2013). Euroopas on olnud mitmeid kontsertetendusi. Ooperist on tehtud helisalvestised 1957., 1958., 1965., 1967., 1968., 1972., 1975., 1985., 1987., 1994., 2006. ja 2011. aastal.

Rollid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Anna (sopran) – Anne Boleyn
  • Giovanna Seymour (metsosopran) – Anna seltsidaam
  • Enrico VIII (bass) – Henry VIII
  • Riccardo Percy (tenor) – Northumberlandi krahv
  • Smeton (metsosopran) – muusik, Percy paaž
  • Rochefort (bass) – George Boleyn, lord, Anna vend
  • Harvey (tenor) – kohtuametnik

Süžee[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub 1536 Windsoris. Kuningas Enrico (Henry VIII) on tüdinud oma teisest naisest Annast (Anne Boylen) ja on tema vastu külm, mis viib Anna meeleheitele. Enrico pöörab tähelepanu hoopis Anna seltsidaamile Giovanna (Jane) Seymourile. Soovides kompromiteerida Annat, kutsub ta pagendusest tagasi tolle esimese armastuse Riccardo (Richard) Percy. Sellest on šokeeritud Anna vend Rochefort. Anna ja Percy vana armastus pole lahtunud. Seda kinnitab ka Percy paaž, noor muusik Smeton, kes pole samuti Anna vastu ükskõikne. Enrico VIII laseb kõik kolm arreteerida ja vangi heita. Giovanna külastab Annat vanglas ja soovitab tal ellujäämiseks süü üles tunnistada. Anna seda ei tee, kuid annab suuremeelselt konkurendile andeks. Kõik kolm, samuti Annale lojaalne Rochefort mõistetakse surma. Anna kaotab mõistuse, kuid kuuldes Enrico laulatuse muusikat ja uue kuninganna auks kõlavat kahuripauku, palub taevaseid jõude mitte mõista Enricot ja Giovannat hukka, sest tema on oma südames neile andestanud.

Muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

  • Enrico ja Giovanna duett "Tutta in voi la luce mia"
  • Anna, Enrico, Hervey, Percy ja Rochefort kvintett kooriga "Voi, regina!"
  • Ansambel "S'ei t'aborre - Tace ognuno"
  • Anna ja Giovanna duett "Sul suo capo aggravi un Dio"
  • Anna kavatiin ja kabaletta "Come, innocente giovine...Non v'ha sguardo cui sia dato"
  • Percy kavatiin ja kabaletta "Da quel dì che lei perduta...Ah così ne' dì ridenti"
  • Anna, Percy, Rocheforti, Enrico ja Hervey kvintett "Io sentii sulla mia mano...Questo dì per noi spuntato"
  • Anna, Percy ja Enrico tertsett "Fin dall'età più tenera"
  • Giovanna ja Enrico duett "Per questa fiamma indomita"
  • Anna aaria "Al dolce guidami castel natio"
  • Koor "Ebben? Dinanzi ai giudici"
  • Hervey, Enrico, Anna ja Percy kvartett "Ambo morrete, o perfidi"
  • Giovanna aaria kooriga "Per questa fiamma indomita"
  • Finaali ansambel kooriga "Chi può vederla - Al dolce guidami - Cielo, a' miei lunghi spasimi - Coppia iniqua"

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • William Ashbrook. Donizetti and his Operas, Cambridge University Press, 1982
  • Tiit Made. Ooperimaailm. I köide, Tallinn, 2012
  • DECCA. Gaetano Donizetti. Anna Bolena CD, London, 1987