Anharmooniline võnkumine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaheaatomilise molekuli potentsiaalne energia funktsioonina nende aatomite omavahelisest kaugusest (Lennard-Jonesi potentsiaal). Potentsaalset energiat tähistab sinine pidevjoon ja tema miinimum näitab potentsiaaliaugu miinimumi väärtust. Punante kriipsjoon näitab harmooniliste võnkumiste potentsiaalse energia lähendust, mis langeb tegeliku potentsiaalse energiaga kokku miinimumi lähedal.

Anharmooniliselt võngub süsteem, mida suurema amplituudiliste võnkumiste korral ei saa kirjeldada harmoonilise võnkumistena. Anharmoonilisus on süsteemi võnkumise erinevus harmoonilisest võnkumisest ja anharmoonilisust saab leida häiritusteooria abil. Suurema anharmoonilisuse korral kasutatakse ka teisi numbrilisi meetodeid anharmoonilisuse modelleerimiseks. Lihtsaim näide anharmoonilisest ostsillaatorist on matemaatiline pendel. Harmoonilise ostsillaatori definitsiooni järgi peavad kiirendus ja nihe olema võrdelised . Matemaatilise pendli korral on .

Esimese lähendusena on anharmoonilisusest põhjustatud sageduse nihe võrdeline võnkeamplituudi ruuduga :

Ostsillaatorite korral, mille on omavõngesagedused , , ... tekitab anharmoonilisus lisavõnkumisi sagedustega .

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]