Mine sisu juurde

Angoola kobra

Allikas: Vikipeedia
Angoola kobra
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Alamklass Soomussisalikud Lepidosauria
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Sugukond Mürknastiklased Elapidae
Perekond Kobra Naja
Liik Angoola kobra
Binaarne nimetus
Naja anchietae
Bocage, 1879
Sünonüümid
  • Naja anchietae
    Bocage, 1879
  • Naja haje
    Boettger, 1887
  • Naia anchietae
    Boulenger, 1896
  • Naja haje anchietae
    Mertens, 1937
  • Naja haje anchietae
    Bogert, 1943
  • Naja haje anchietae
    Auerbach, 1987
  • Naja haje anchietae
    Spawls & Branch, 1995
  • Naja annulifera anchietae
    Broadley, 1995
  • Naja anchietae
    Broadley & Wüster, 2004
  • Naja (Uraeus) anchietae
    Wallach jt, 2009
  • Uraeus anchietae
    WALLACH jt, 2014[1]

Angoola kobra (Naja anchietae) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna kobra perekonna maoliik.

Taksonoomia

[muuda | muuda lähteteksti]

Angoola kobra kirjeldas esimesena Portugali zooloog José Vicente Barbosa du Bocage 1879.[2]

Angoola kobra (N. haje anchietae) ja Naja haje annulifera 't kästileti varem egiptuse kobra (Naja haje) alamliigina.

Broadley (1995) liigutas Naja annulifera liigi taksoni kõrgusele, mille alamliik on Naja annulifera anchietae.

Broadley & Wüsteri (2004) edasised uuringud aga kinnitasid Naja annulifera ja angoola kobra eraldi liikideks.

Wallach jt (2009) paigutasid egiptuse kobra alamperekonda Uraeus.

Lühikirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Angoola kobrad on keskmise suurusega kobrad, täiskasvanud kobra pikkus on 1 m (maksimaalselt 2 m), tal on kõhnavõitu keha ning keskmine sabapikkus. Neil on üsna suur 'kapuuts', mida nad näiteks ohu korral avavad.

Angoola kobra pea on lame ja kaelast üksnes vähe eristatav. Ninamik on ümar. Angoola kobra silmad on keskmise suurusega ja pupillid ümmargused.

Noormao soomused on kollakad kuni helepruunid nii seljal kui kõhul, seljal paikneb tumedam muster. Vanemaks saades muutub soomuste värvus tumepruuniks.

Seljakilbised on siledad ja läikivad. Keskkehal on 17 soomuste rida ja kõhukilbiseid on 179–200. Paarilisi sabaaluseid kilbiseid on 51–56, anaalkilbis on paaritu. Ülamokakilbiseid on 7 (vahel 8) ja alamokakilbiseid 8 või 9 (harva 10), silmaeesne kilbis 1 ja silmataguseid kilbiseid 2. Oimukilbiste arv on varieeruv 1+2 või 1+3.

Emaste suguküpsete angoola kobrade sugulise sigimise vormiks on ovipaaria, eduka paaritumise ja munade kandluse korral munevad nad 47–60 muna. Noormaod on munast koorudes 22–34 cm pikkused ja üsna iseseisvad maod.

Neid võib roomamas kohata Angolas, Sambias, Namiibias, Botswanas ja Zimbabwes.

Varem on angoola kobra kohatud ka Malawis.

Kokkupuuted inimestega

[muuda | muuda lähteteksti]

Angoola kobrad kohtuvad inimestega harva. Nad küll avavad ohu korral kapuutsi, kuid on varmad minema roomama, kui neile selleks võimalus antakse. Angoola kobra hammustus võib põhjustada inimese surma.[3]

  1. Naja anchietae BOCAGE, 1879, Roomajate andmebaasi veebiversioon (vaadatud 12.05.2015)(inglise keeles)
  2. Bocage,J.V.B. du 1879. Reptiles et batraciens nouveaux d'Angola. J. Acad. Sci. Lisbon 7: 97-99
  3. Armed Forces Pest Management Board, veebiversioon (vaadatud 12.05.2015)(inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Anchieta's cobra seisuga 12.05.2015.