Angelika Mikk

Allikas: Vikipeedia

Angelika Mikk (sündinud Tendermann [1]; 8. september 1973 [2]) on eesti ooperilaulja ja näitleja.

Mikk on lõpetanud 2004. aastal Eesti Muusikaakadeemia magistriõppe Nadia Kuremi juures. Ta on täiendanud end laulupedagoogide Ileana Cotrubase (Rumeenia), Judith Beckmanni (USA), Eva Märtsoni (Saksamaa) ja Paolo De Napoli (Itaalia) juures ning professor Hartmut Hölli Liedi meistrikursustel. 2004. aastal osales Angelika X Julián Gayarre lauluvõistlusel Pamplonas (žürii esimees oli José Carreras) Hispaanias, kus ta pääses poolfinaali, ning 2005. aastal Klaudia Taevi nimelise ooperilauljate konkursil Pärnus, kus valiti kuue finalisti hulka. Aastatel 2007–2013 oli Angelika Mikk rahvusooperi Estonia solist. Alates 2013. aastast on ta vabakutseline ooperilaulja.

Suurvormide solistina on ta laulnud sopranipartiid järgmistes teostes: Mozarti „Missa c-moll“, Schuberti „Missa G-duur“, Carl Orffi „Carmina Burana“ (Birgitta Festival 2005, 2006, 2007, 2008), Urmas Sisaski „Missa nr 2“, Rutteri „Gloria“, Webberi „Reekviem“. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud ooperikavadega. Angelika Mikk on teinud koostööd selliste Eesti muusikutega nagu Helin-Mari Arder, Jakko Maltis jt. Koos Jakko Maltisega tegi Mikk aastatel 2015 ja 2016 menuka kontserdisarja.

Angelika Mikk on esinenud Bulgaarias, Soomes, Lätis, Poolas, Saksamaal ja teinud koostööd paljude tunnustatud dirigentidega, nagu Vello Pähn, Eri Klas, Zhorzh Dimitrov, Arvo Volmer, Risto Joost, Tõnu Kaljuste, Ari Angervo, Andris Veismanis, Anu Tali, Wojciech Michniewski, Paul Mägi, Kiyotaka Teraoka jpt.

Angelika Mikk on osalenud näitlejana sellistes teleseriaalides nagu „Kättemaksukontor“, „Kelgukoerad“ ja „Tupiktänava mehed“ ning mitmel hooajal ka seriaalis „Pilvede all“.

Tema abikaasa on Rein Mikk. Neil on tütar Ingel Marlen Mikk ja poeg Joonas.[3]

Rolle[muuda | muuda lähteteksti]

Angelika Mikk tegi lavadebüüdi 2003. aastal Rahvusooper Estonia laval Julieti rolliga Benjamin Britteni lasteooperis „Väike korstnapühkija“. Tema rollide hulka kuuluvad samuti Sofia Rossini „Sinjoor Bruschinos“, Lucy Gian Carlo Menotti „Telefonis“, Öökuninganna Mozarti „Võluflöödis“, Amina Vincenzo Bellini „La Sonnambulas“, Adina Donizetti „Armujoogis“, Adele Straussi „Nahkhiires“, Elvira Rossini ooperis „Itaallanna Alžiiris“, Clorinda Rossini „Tuhkatriinus“, Roxane Tambergi „Cyrano de Bergeracis“, Frasquita Bizet’ „Carmenis“, Clarice Haydni ooperis „Elu kuu peal“, Pepi Straussi operetis „Viini veri“, Gilda Verdi „Rigolettos“, Jemmy Rossini „Wilhelm Tellis“, Oscar Verdi „Maskiballis“, Ninetta Prokofjevi „Armastuses kolme apelsini vastu“, Lilleneiu Wagneri „Parsifalis“, Susanna Mozarti ooperis"Figaro pulm".

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Angelika Mikk oli nomineeritud 2007. aasta Eesti teatri aastaauhinnale muusikalavastuse valdkonnas. Ta on olnud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Miliza Korjuse stipendiumi laureaat.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Angelika Mikk Eesti entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 7. detsember 2017)
  2. "Angelika Mikk". Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 7. detsember 2017.
  3. Kordes, Triin (28. jaanuar 2024). "Aasta naisartistiks nomineeritud An-Marlen avameelselt oma raskest haigusest: teismeeas olin väga mässumeelne ja protestisin selle vastu". Kroonika. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2024. Vaadatud 29. jaanuaril 2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]