Andri Sadovõi
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2025) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2025) |
Andri Ivanovitš Sadovõi (ukraina keeles Андрі́й Іва́нович Садови́й; sündinud 19. augustil 1968 Lvivis Ukraina NSV-s) on Ukraina poliitik, avaliku elu tegelane ja ettevõtja, 2006. aastast Lvivi linnapea. Ühiskondliku organisatsiooni Samopomitš asutaja ning tele- ja raadiojaama Lux kaasasutaja.
1987. aastal lõpetas ta Lvivi raadioelektroonika tehnikakooli ning seejärel teenis kaks aastat Moskvas NSV Liidu õhujõudude siderügemendis, mis vastutas side eest strateegilise lennundusega.
1995. aastal lõpetas ta Lvivi Polütehnilise Ülikooli ja sai elektroonikainseneri kvalifikatsiooni. 1997. aastal omandas ta majandusteadlase kvalifikatsiooni rahanduse ja krediidi erialal ning 1999. aastal lõpetas Ukraina presidendi juures asuva Avaliku Halduse Akadeemia ja sai avaliku halduse magistrikraadi.
Sadovõi töötas 1989. aastast raadioelektroonikaseadmete reguleerijana Lvivpriladi tootmisühingus. 1992–1995 oli ta Ukraina ministrite kabineti juures tegutseva Noorte Sotsiaalse Kohanemise Fondi Lvivi filiaali direktori asetäitja.
1993. aastal asutas Sadovy Lvivis raadiojaama Lux. Hiljem loodi selle baasil meediakontsern Lux Television and Radio Company ning aastatel 2002–2006 oli Sadovõi selle juhatuse esimees.
2006. aasta jaanuaris käivitas ta uue teleprojekti – uudistekanali 24.
2006. aastal enne kohalikke valimisi andis Sadovõi kogu meediaomandi üle oma abikaasale Kateryna Kit-Sadovale. Perele kuuluvad raadiojaamad Maximum, Nostalgiya ja Lux FM, telekanal ja veebisait 24tv.ua ning veebisaidid Zaxid.net ja Futbol 24.
Andri Sadovõi on olnud avalikus teenistuses alates 1997. aastast. Ta on avalik-õigusliku organisatsiooni Linna Arengu Instituut asutaja ja juhatuse esimees, mis oli üleukrainalise ajakirja Misto väljaandja; Lvivi arengustrateegiaga tegeleva munitsipaalasutuse "Linna Instituut" asutaja; metropoliit Andri Šeptõtski nimelise kultuuri- ja kunstifondi nõukogu esimees (2000–2002). Aastatel 1998–2002 oli ta Lvivi linnavolikogu majanduspoliitika komisjoni aseesimees ja esimees. 2004. aastal algatas ta avaliku ühingu Samopomich loomise.
26. märtsil 2006 valiti ta Lvivi linnapeaks. 2008. aasta aprillis tegi ta ettepaneku taastada Ukrainas Magdeburgi õigus. 27. juunil 2009 võttis erakonna Meie Ukraina kongress vastu otsuse Lvivi linnapea Andri Sadovõi tema palvel partei poliitilisest nõukogust välja heita. 2010. aastal valiti Andri Sadovõi teist korda Lvivi linnapeaks (kandidaadiks esitas Vabariiklik Kristlik Partei). 2012. aasta detsembris asutas ta Samopomichi partei ja temast sai selle esimees.
27. veebruaril 2014 teatati, et Andri Sadovõi keeldus talle pakutud Arseni Jatsenjuki valitsuse asepeaministri ametikohast. Ta selgitas seda sooviga jääda Lvivi linnapeaks. Järgmisel päeval teatas Andri Sadovõi, et Samopomitši partei osaleb ennetähtaegsetel parlamendivalimistel.
26. oktoobril 2014 toimunud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel pääses Samopomichi partei esimest korda Ülemraadasse.
24. novembril 2015 vannutati Andri Sadovõi kolmandat korda Lvivi linnapeaks.
Socioinformi keskuse 20. novembrist kuni 12. detsembrini 2009 läbi viidud sotsioloogilise uuringu kohaselt hindas enamik Lvivi elanikke Sadovõi tegevust Lvivi linnapeana positiivselt.
Alates 2010. aastast on alustatud prügi sorteerimist, remonditud on üle 47 000 ruutkilomeetri radu ja 300 000 ruutmeetri kõnniteid. 2011. aasta lõpu seisuga hindas 57% Lvivi elanikest Andri Sadovõi tegevust positiivselt, 2012. aasta lõpu seisuga oli Andri Sadovõi tegevusega rahulolevate arv tõusnud 60%-ni. Kaks kolmandikku küsitletutest ütles, et neile meeldib, kuidas Lvivi linnapea lahendab majandusprobleeme, 12% ütles, et nad on tema tööga täiesti rahul ja 48%, et nad on pigem rahul kui mitte.
25. oktoobril 2015 valiti Andri Sadovõi tagasi Lvivi linnapeaks. Oma kampaania ajal andis ta kokku 67 lubadust, millest peamised olid perearstikeskuste avamine igas mikrorajoonis, munitsipaalravikindlustuse kehtestamine, jäätmesorteerimiskompleksi rajamine koos tahkete jäätmete prügila, sette lagundusjaama ja puhastusjaamaga, 30 000 töötaja loomine ning Lvivi kodanikukaardi kasutuselevõtt. 25. oktoobri 2016 seisuga oli Sadovy suutnud täita sellised lubadused nagu ettevõtte registreerimine 15 minutiga ja juurdepääsu saamine arvukatele omavalitsuse andmetele spetsiaalse portaali kaudu, samuti Lvivi kodanikukaardi kasutuselevõtt. 2016. aasta märtsi seisuga oli 63% Lvivi elanikest rahul sellega, et Lvivi valitses Andri Sadovõi. Samal ajal oli Lvivi teede seisukorraga rahul vaid 28%, kõnniteedega 34%, parkimisega 16%, ühistranspordiga 26%, meditsiiniga 15%, koolidega 43%, lasteaedadega 27%, kultuuriasutustega 39% ja kanalisatsiooniga 32%. 64% Lvivi elanikest kaebas korruptsiooni üle ja 44% oli veendunud, et Sadovõi ei tee probleemi lahendamiseks piisavalt pingutusi.
3. oktoobril 2018 teatas Sadovõi noorteürituse Molodviž korraldajatega kohtumisel, et ta ei kandideeri uueks ametiajaks linnapeaks, vaid kandideerib hoopis 2019. aasta presidendivalimistel ja 3. jaanuaril 2019 esitaski ta end ametlikult presidendikandidaadiks. 1. märtsil 2019 võttis ta oma kandidatuuri tagasi Anatoli Hrõtšenko kasuks.
22. novembril 2020 võitis Sadovõi taas linnapeavalimised, seekord ligi 63% häältega.
2023. aastal alustas riiklik uurimisbüroo uurimist Sadovõi võimaliku ametiseisundi kuritarvitamise kohta seoses 23,5 hektari suuruse maatüki ebaseadusliku müügiga Ryasne-2 tööstustsoonis 2015. aastal.
Alates 2016. aasta suvest on Sadovõi administratsiooni suutmatus lahendada Lvivi linna prügi ladustamise ja äraveo probleeme toonud kaasa rea kõrgetasemelisi intsidente, mis on seotud prügi loata ladestamisega mitmes Ukraina piirkonnas. Sadovõi omalt poolt kurtis, et prügi teistesse linnadesse äravedu on blokeeritud, mis on tekitanud mitmesuguseid proteste. Septembris teatas ta, et Lviv on olnud 100 päeva "prügiblokaadi" all. 2017. aasta märtsis teatas peaminister Groisman, et Sadovõil on kõik vajalikud tingimused prügila loomiseks ja heitis ette, et tema 11-aastase linnapeaametiaja jooksul ei ole Sadovõi suutnud seda probleemi lahendada, samuti soovitas ta Lvivi linnapeal luua suhted maapiirkondadega prügila ja jäätmekäitluskompleksi asukoha osas ning lisas, et Lvivi 1,8 miljardi grivna suurune arenduseelarve on nende probleemide lahendamiseks piisav. 21. aprillil 2017 teatas Sadovõi Lvivi prügiblokaadi lõpetamise memorandumi allkirjastamisest valitsuse ja piirkondliku riigiadministratsiooni juhi garantiide alusel ning lisas, et 80% linnast on puhas ja 20% prügimägedest on ülekoormatud.
Lvivi politoloog Andri Mištšenko süüdistab Sadovõit ebapiisavas tähelepanus Lvivi ajalooliste hoonete säilitamisele ja heidab talle ette vastumeelsust linna venekeelsete koolide sulgemisel. Kriitikud süüdistavad Sadovõit ka populismis, nepotismis ja kleptokraatias.
Suhted Tartuga
[muuda | muuda lähteteksti]12. septembril 2024 otsustas Tartu linnavolikogu, et Lääne-Ukraina suurimast linnast Lvivist saab Tartu sõpruslinn. 7. novembril 2024 allkirjastasid Tartu linnapea Urmas Klaas ja Lvivi linnapea Andri Sadovõi Tartu linnavolikogu istungil sõpruslinnade lepingu Tartu ja Lvivi linna vahel. Kahe linna vahel on plaanis teha koostööd eelkõige turismi ja spordi, hariduse, teaduse, kultuuri ja kunsti, tervishoiu ja taastusravi, keskkonnakaitse ning kohaliku omavalitsemise valdkonnas.
Tartu linn alustas kevadel 2025 annetuskampaaniat, et aidata sõpruslinna Lvivi, kes palus toetust korrakaitseüksustele vajalike sõidukite hankimisel. Tartlaste abiga koguti 6000 eurot ning Tartu saatis Ukrainasse kolm väikebussi-sõidukit, mis aitavad tugevdada sõjakeerises oleva riigi ja Lvivi julgeolekut. Bussid jõudsid 19. juunil 2025 Lvivi, kus Tartu linnapea Urmas Klaasi juhitud delegatsiooni võttis vastu Lvivi linnapea Andri Sadovõi. Lisaks bussidele sai Tartu sõpruslinn Lviv kingituseks ka kümneid kaste meditsiinivahenditega, mida hakkab kasutama Unbrokeni rehabilitatsioonikeskus.
2025. aasta mai viimasel nädalal saadeti Tartust Lvivi suunas teele Eesti Maaülikooli CNC-puidulaboris valminud ainulaadne, ainult puusepaliidetega puitkarkassiga moodulhoone ehk nn Ukraina maja. Eesmärk oli see maja püstitada Lvivi Polütehnilise Riikliku Ülikooli linnakus.