Andrew Scott
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2025) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2025) |
| Andrew Scott | |
|---|---|
.jpg) Andrew Scott 2025. aastal | |
| Sünniaeg |
21. oktoober 1976 (48-aastane) Dublin, Iirimaa |
| Elukutse | näitleja |
Andrew Scott (sündinud 21. oktoobril 1976 Dublinis[1][2]) on iiri näitleja. Laval ja ekraanil mängitud rollide eest on ta võitnud kaks Laurence Olivier Awardi, BAFTA teleauhinna ja Hõbekaru auhinna. Ta on olnud nomineeritud kolmele Primetime Emmyle ja kolmele Kuldgloobusele.
Scott sai tuntuks James Moriarty rolliga BBC sarjas "Sherlock" (2010–2017), millega ta võitis BAFTA parima meeskõrvalosatäitja teleauhinna.[3] Tema roll preestrina sarja "Fleabag" (2019) teises hooajas tõi talle Critics' Choice'i teleauhinna parima meeskõrvalosatäitja eest komöödiasarjas.[4][5] Tema tuntumad rollid on ka filmides "Pride" (2014), "Spectre" (2015) ja "1917" (2019). Scott oli nomineeritud Kuldgloobuse auhinnale parima meesnäitleja kategoorias rolli eest romantilises draamafilmis "All of Us Strangers" (2023). 2024. aastal mängis ta Tom Ripleyt trillersarjas "Ripley", mille eest ta sai Kuldgloobuse, Primetime Emmy nominatsioonid ja Peabody auhinna.[6]
Laval mängis Scott 2019. aastal Old Vici teatri lavastuses "Present Laughter" peaosa, Garry Essendine'i, mille eest ta pälvis auhinna Laurence Olivier Award parima meesnäitleja kategoorias.[7] Ta võitis ka Laurence Olivier Award auhinna 2005. aastal rolli eest lavastuses "A Girl in a car with a Man" Royal Court Theatre'is.[8]
Noorpõlv ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Andrew Scott sündis 1976. aastal Dublinis.[1][2] Tema ema oli kunstiõpetaja ja isa töötas tööbüroos.[9] Ta on kolmelapselise pere keskmine laps; tal on vanem õde Sarah ja noorem õde Hannah.[9] Scott kasvas üles katoliiklasena, kuid enam ta seda religiooni ei praktiseeri.[10]
Ta õppis Gonzaga College'is ja käis nädalavahetuseti Ann Kavanaghi noorteteatris Rathanfarnhamis.[11] 17-aastaselt valiti ta filmi "Korea" peaossa. Ta sai kunstikooli stipendiumi, kuid otsustas õppida näitekunsti Dublinis asuvas Trinity College'is, kust aga lahkus kuue kuu pärast, et liituda Dublinis Abbey Theatre'iga. 22-aastaselt kolis ta Londonisse.[12][13]
Näitlejatee
[muuda | muuda lähteteksti]1992–2009
[muuda | muuda lähteteksti]1992. aastal mängis ta Neil Simoni näidendis "Brighton Beach Memoirs" Stani. Näidend etendus Andrew's Lane'i teatris Dublinis. Scott tegi filminäitlejadebüüdi Iiri draamas "Korea" (1995), mis esilinastus Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil. Scott töötas Dublinis Gate Theatre'is filmi- ja teatrilavastaja Karel Reiszi käe all. Seal kehastas ta Eugene O'Neilli näidendi "Long Day's Journey into Night" (1998) lavastuses nooremat poega Edmund Tyrone'i. Scott võitis Sunday Independenti Spirit of Life Arts Awardsi aasta meesnäitleja auhinna.
Enne kui Scott tegi teatridebüüdi Londonis Conor McPhersoni "Dublin Carol" lavastuses Royal Court Theatre'is, olid tal paar väikest rolli: Michael Bodkinina filmis "Nora" ja veel väiksem roll Henry Jamesi romaani "The American" teleadaptsioonis. Ta esines lühidalt BAFTA auhinda pälvinud draamas "Longitude" (2000) Sir Michael Gamboni kõrval, keda ta nimetas "geniaalseks näitlejaks" ja "Inglismaa parimaks näitlejaks". Ta näitles samuti Steven Spielbergi teise maailmasõja teemalises minisarjas "Relvavennad" (2001).
2004. aastal nimetati ta Euroopa filmipromootorite organisatsiooni European Film Promotions üheks "Shooting Stars" liikmeks. Ta osales BBC sarjas "My Life in Film". Ta sai oma esimese Laurence Olivier Awardi rolli eest lavastuses "A Girl in a Car with a Man", mis etendus Royal Courtis. Ta sai Theatregoers' Choice Awardi rolli eest Royal National Theatre'is lavastuses "Aristocrats". Ta mängis kaksikvendi Royal Courtis lavastatud Christopher Shinni näidendis "Dying City",[14] mis oli hiljem Pulitzeri preemia nominent.[15] 2006. aastal tegi ta Broadway-debüüdi Music Box Theatre'is "The Vertical Hour" etenduses, mille stsenarist oli David Hare ja lavastaja Sam Mendes. Tema ekraanipartnerid olid seal Bill Nighy ja Julianne Moore.[16] Selle rolli eest oli ta nomineeritud Drama League Awardi auhinnale.[17]
Scott mängis kolonel William Smithi ajaloolises lühisarjas "John Adams". 2009. aastal esines ta mototükis "Sea Wall", mille oli spetsiaalselt tema jaoks kirjutanud näitekirjanik Simon Stephens.[18] Samal aastal mängis ta Royal Courtis lavastuses "Cock" , mis võitis 2010. aastal Laurence Olivier Awardi. Tema rolli sarja "Foyle's War" jaos iseloomustati ajakirjas Slant kui "silmapaistvat rollisooritust". Ta mängis seal vangi, kes lubas end üles puua kuriteo eest, mida ta võib-olla toime ei pannudki.[19] Ta on mänginud ka filmides "Chasing Cotards", "Silent Things" ja "The Duel" ning Paul McCartneyt BBC filmis "Lennon Naked".[20]
2010–2017
[muuda | muuda lähteteksti]Ta saavutas tuntuse Sherlock Holmesi vaenlase Jim Moriarty rolliga draamasarjas "Sherlock", kus ta mängis aastatel 2010–2017.[21] ja pälvis Briti Akadeemia teleauhinna parima meeskõrvalosatäitja kategoorias.[22]
Tal oli külalisroll telesarjas "Garrow's Law", kus ta mängis sodoomia eest kohtu alla antud homoseksuaalset meest. 2010. aastal esines ta Old Vici teatris Noël Cowardi näidendis "Design for Living", mille lavastas Anthony Page.[23] 2011. aastal mängis ta Londonis Royal National Theatre'is Julianust Henrik Ibseni eepose "Keiser ja Kalilealane" Ben Poweri adaptsioonis peaosa.[24] Ta mängis draamas "The Hour" läbikukkunud näitlejat Adam Le Ray'd. Samas sarjas mängisid Dominic West ja Romola Garai. Scott on teinud häälerolle kuuldemängudes ja audioraamatutes, näiteks Jay Gatsby F. Scott Fitzgeraldi "Suures Gatsbys" ja Stephen Dedalus James Joyce'i "Ulyssesis".
.jpg)
2013. aasta novembris võttis Scott osa Royal National Theatre'i juubeliüritusest "50 Years on Stage", mängides stseeni Tony Kushneri eepilisest näidendist "Inglid Ameerikas", mis käsitleb AIDS-kriisi New Yorgis.[25] 2024. aastal mängis ta Royal Court Theatre'is Simon Stephensi kirjutatud ja Carrie Cracknelli lavastatud näidendis "Birdland" peategelast Pauli, kokkuvarisemise äärel olevat rokkstaari.
2025. aastal mängis ta James Bondi filmis "007 Spectre" Max Denbigh'd.[26] Järgmisel aastal mängis ta Simon Aboudi romantilises draamafilmis "This Beautiful Fantastic" (2016).[27]
2016. aastal mängis ta advokaat Anthony Juliust filmis "Denial".
2017. aastal pälvis Scott "Hamleti" peaosa eest kriitikutelt kiitust ja sai Laurence Olivier Awardi parima meespeaosatäitja kategoorias.[28] Scott andis hääle Obakele sarjas "Big Hero 6: The Series" (2017).
2018–tänapäev
[muuda | muuda lähteteksti]
Scott mängis Edgarit William Shakespeare'i "Kuningas Lear" televisiooni adaptsioonis (2018) koos näitlejatega Anthony Hopkins, Emma Thompson ja Florence Pugh. Järgmisel aastal mängis ta Preestrit komöödia-draamasarja "Fleabag" teises hooajas (2018), mille lõi Phoebe-Waller Bridge. Selle rolli eest võitis ta Critics' Choice'i teleauhinna. 2019. aastal mängis ta sarjas "Black Mirror" peategelast Chrisi viienda hooaja jaos "Smithereens", mille eest oli ta nomineeritud Primetime Emmy auhinnale silmapaistva külalisnäitleja rolli eest draamasarjas. 2019. aastal näitles ta Sam Mendese draamas "1917", mis sai parima filmi Oscari nominatsiooni.
2019. aasta juunist augustini mängis ta Garry Essendine'i rolli Noël Cowardi näidendis "Present Laughter". Matthew Warchus lavastas näidendi Londonis Old Vic teatris. Selle rolli eest pälvis Scott tunnustust ning sai Laurence Olivieri auhinna parima meesnäitleja kategoorias. Philip Pullmani "His Dark Materials" adaptsioonis aastatel 2019–2022 kehastas ta kolonel John Parryt / Joparit / Stanislaus Grummanit. Ta mängis Lord Merlini lühisarjas "The Pusuit of Love" (2021). Samal aastal kehastas ta Terje Rød-Larsenit filmis "Oslo" (2021). Järgneval aastal näitles ta komöödias "Catherine Called Birdy" (2022).
2023. aastal mängis Scott Paul Mescali kõrval romantilises draamas "All of Us Strangers". [29] See roll tõi talle nominatsiooni 81. Kuldgloobuse auhindadel parima draamafilmi meesnäitleja kategoorias.[30] Ta mängis ka Vanjat Anton Tšehhovi näidendis "Onu Vanja".[31]
Järgmisena kehastas Scott Tom Ripleyt telesarjas "Ripley".[32][33][34] Rolli eest pälvis ta Primetime Emmy auhinna nominatsioone silmapaistva peaosatäitja kategoorias limiteeritud / antoloogiasarjas/ -filmis ja Kuldgloobuse auhinnale parima meesnäitleja kategoorias lühisarjas või televisioonifilmis.[35][36]
2025. aastal võeti Scott Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia liikmeks.[37]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]2013. aasta novembris avalikustas Scott ajalehe The Independent intervjuus, et ta on gei.[38] 2023. aastal ütles ta, et kui ta näitlejakarjääri alustas, soovitati tal oma seksuaalset sättumust mitte reklaamida.[39]
Scott juhendas noori näitlejaid heategevusorganisatsioonis IdeasTap,[40] kuni organisatsioon 2015. aasta juunis rahapuuduse tõttu suleti.[41]
Näitlejatöö
[muuda | muuda lähteteksti]Filmid
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Pealkiri | Roll | Märkmed |
|---|---|---|---|
| 1995 | "Korea" | Eamonn Doyle | |
| 1997 | "Drinking Crude" | Paul | |
| 1998 | "Reamees Ryani päästmine" | Sõdur rannas | |
| "The Tale of Sweety Barrett" | Danny | ||
| 2000 | "Nora" | Michael Bodkin | |
| 2001 | "I Was the Cigarette Girlv | Tim | Lühifilm |
| 2003 | "Dead Bodies" | Tommy McGann | |
| 2009 | "The Duel" | Ivan Andreich Laevsky | |
| 2010 | "Chasing Cotards" | Hart Elliot-Hinwood | Lühifilm |
| "Silent Things" | Jake | Lühifilm | |
| 2012 | "Sea Wall" | Alex | Lühifilm |
| "The Scapegoat" | Paul | ||
| 2013 | "Legacy" | Viktor Koslov | |
| "The Stag" | Davin | ||
| 2014 | "Locke" | Donal | Hääl |
| "Pride" | Gethin Roberts | ||
| "Jimmy's Hall" | Father Seamus | ||
| 2015 | "Spectre" | C (Max Denbigh) | |
| "Victor Frankenstein" | Inspektor Roderick Turpin | ||
| 2016 | "Alice Through the Looking Glass" | Addison Bennett | |
| "Swallows and Amazons" | Lazlow | ||
| "Denial" | Anthony Julius | ||
| "This Beautiful Fantastic" | Vernon Kelly | ||
| "Handsome Devil" | Dan Sherry | ||
| 2017 | "The Hope Rooms" | Sean | Lühifilm |
| "The Delinquent Season" | Chris | ||
| 2018 | "A Dark Place" | Donald Devlin | alias Steel Country |
| 2019 | "Cognition" | Elias | Lühifilm |
| "1917" | Leitnant Leslie | ||
| 2022 | "Catherine Called Birdy" | Lord Rollo | |
| 2023 | "All of Us Strangers" | Adam | |
| 2025 | "Back in Action" | Baron | |
| "Blue Moon" | Richard Rodgers | ||
| "Wake Up Dead Man" | Lee Ross | ||
| Tulemas | "Pressure" | James Stagg | Järeltöötlus |
| "A Place in Hell" | Järeltöötlus |
Televisioon
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Pealkiri | Roll | Märkmed |
|---|---|---|---|
| 1995 | "Budgie" | Peter | Telefilm |
| 1998 | "Miracle at Midnight" | Michael Grunbaum | Telefilm |
| 1998 | "The American" | Valentin de Bellegarde | Telefilm |
| 2000 | "Longitude" | John Campbell | 4 osa |
| 2001 | "Relvavennad" | Rms. John "Cowboy" Hall | Osa: "Day of Days" |
| 2003 | "Killing Hitler" | Sniper | Dokumentaalfilm |
| 2004 | "My Life in Film" | Jones | osa |
| 2005 | "The Quatermass Experiment" | Vernon | Telefilm |
| 2007 | "Nuclear Secrets" | Andrei Sakarov | Osa: "Superbomb" |
| 2008 | "John Adams" | Kolonel William Smith | 4 osa |
| 2008 | "Little White Lie" | Barry | Telefilm |
| 2010 | "Foyle's War" | James Devereaux | Osa: "The Hide" |
| 2010 | "Lennon Naked" | Paul McCartney | Telefilm |
| 2010–2017 | "Sherlock" | James "Jim" Moriarty | 8 osa |
| 2010 | "Garrow's Law" | Kapten Jones | Osa: "Episood #2.2" |
| 2011 | "The Hour" | Adam Le Ray | 2 osa |
| 2012 | "Blackout" | Dalien Bevan | 3 osa |
| 2012 | "The Scapegoat" | Paul Spencer | Telefilm |
| 2012 | "The Town" | Mark Nicholas | 3 osa |
| 2013 | "Dates"[42] | Christian | Osa: "Jenny and Christian" |
| 2016 | "The Hollow Crown: The Wars of the Roses" | King Louis | Osa: "Henry VI, Part 2" |
| 2016 | "Earth's Seasonal Secrets" | Jutustaja | 4 osa |
| 2017 | "Quacks" | Charles Dickens | Osa: "The Lady's Abscess" |
| 2017–2021 | "School of Roars" | Jutustaja / erinevad hääled | Peaosa |
| 2017–2018 | "Big Hero 6: The Series" | Obake (hääl) | 11 osa |
| 2018 | "King Lear" | Edgar | TV film |
| 2019 | "Fleabag" | Preester[43] | 6 osa[44] |
| 2019 | "Black Mirror" | Christopher Michael Gillhaney | Osa: "Smithereens" |
| 2019 | "Modern Love" | Tobin | Osa: "Hers Was a World of One" |
| 2019–2022 | "His Dark Materials" | Kolonel John Parry / Jopari | 7 osa |
| 2021 | "The Pursuit of Love" | Lord Merlin | 3 osa |
| 2021 | "Oslo" | Terje Rød-Larsen | Telefilm |
| 2024 | "Ripley" | Tom Ripley | 8 osa; produtsent |
| 2025 | "Too Much" | Jim Wenlich Rice | 2 osa |
Muusikavideod
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Artist | Laul | Roll |
|---|---|---|---|
| 2025. aastal | Sam Fender | "People Watching" | Jack |
Teater
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Pealkiri | Tegelane | Lavastaja | Ettevõte |
|---|---|---|---|---|
| 1992 | "Brighton Beach Memoirs" | Stan | Rita Tieghe | Andrew's Lane, Dublin |
| 1996 | "Six Characters in Search of an Author" | The Son | John Crowley | Abbey Theatre |
| 1996 | "The Marriage of Figaro" | Cherubino | Brian Brady | Abbey Theatre |
| 1996 | "A Woman of No Importance" | Gerald Arbuthnot | Ben Barnes | Abbey Theatre |
| 1997 | "The Lonesome West" | Father Welsh | Garry Hynes | Druid Theatre Co. |
| 1998 | "Long Day's Journey into Night" | Edmund | Karel Reisz | The Gate, Dublin |
| 2000 | "Dublin Carol" | Mark | Ian Rickson | The Old Vic/Royal Court Theatre |
| 2000 | "The Secret Fall of Constance Wilde" | Lord Alfred Douglas | Patrick Mason | Abbey Theatre/Barbican, RSC |
| 2001 | "The Coming World" | Ed/Ty | Mark Brickman | Soho Theatre |
| 2001 | "Crave" | B | Vicky Featherstone | Royal Court Theatre |
| 2002 | "Original Sin" | Angel | Peter Gill | Sheffield Crucible |
| 2002 | "The Cavalcaders" | Rory | Robin Lefevre | Tricycle Theatre |
| 2003 | "Playing the Victim" | Valya | Richard Wilson | Told by an Idiot |
| 2004 | "A Girl in a Car with a Man" | Alex | Joe Hill-Gibbins | Royal Court Theatre |
| 2005 | "Aristocrats" | Casimir | Tom Cairns | National Theatre Company |
| 2006 | "Dying City" | Craig/Peter | James McDonald | Royal Court Theatre |
| 2006–07 | "The Vertical Hour" | Philip Lucas | Sam Mendes | The Music Box, NY |
| 2008, 2018 | "Sea Wall" | Alex | George Perrin | The Bush Theatre and The Old Vic |
| 2009 | "Roaring Trade" | Donny | Roxana Silbert | Soho Theatre |
| 2009 | "Cock" | M | James McDonald | Royal Court Theatre |
| 2010 | "Design for Living" | Leo | Anthony Page | The Old Vic |
| 2011 | "Emperor and Galilean" | Julian | Jonathan Kent | Royal National Theatre |
| 2014 | "Birdland" | Paul | Carrie Cracknell | Royal Court Theatre |
| 2015 | "The Dazzle"[45] | Langley Collyer | Simon Evans | Found111 |
| 2016 | "Letters Live"[46][47][48] | Reader | Freemasons' Hall | |
| 2017 | "Hamlet"[49][50] | Hamlet | Robert Icke | Almeida Theatre & Harold Pinter Theatre |
| 2019 | "Present Laughter" | Garry Essendine | Matthew Warchus | The Old Vic |
| 2020 | "Three Kings"[51] | Patrick | Matthew Warchus | The Old Vic (Old Vic: In Camera) |
| 2023, 2025 | "Vanya"[52][53] | Kõik tegelased | Sam Yates | Duke of York's Theatre & Lucille Lortel Theatre |
Auhinnad ja nominatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Scott on saanud palju tunnustust, sealhulgas BAFTA teleauhinna, kaks Laurence Olivieri auhinda, Critics' Choice teleauhinna ja Briti sõltumatu filmi auhinna, samuti on ta olnud nomineeritud kolmele Primetime Emmy auhinnale, kolmele Kuldgloobuse auhinnale ja kolmele Ekraaninäitlejate Gildi auhinnale.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 "Famous birthdays for Oct. 21: Judge Judy, Andrew Scott". 21. oktoober 2022. Vaadatud 25. mail 2025.
- 1 2 Rose, Mike (21. oktoober 2022). "Today's famous birthdays list for October 21, 2022 includes celebrities Kim Kardashian, Doja Cat". The Plain Dealer. Vaadatud 25. mail 2025.
- ↑ "BAFTA Television in 2012". BAFTA. Vaadatud 11. detsembril 2019.
- ↑ "Golden Globe Awards - Winners & Nominees 2020". HFPA. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2019. Vaadatud 11. detsembril 2019.
- ↑ "Critics' Choice Awards". Critics' Choice Association. Vaadatud 11. detsembril 2019.
- ↑ "Ripley". The Peabody Awards (Ameerika inglise). Vaadatud 21. mail 2025.
- ↑ "Olivier Awards 2020". Official London Theatre. Vaadatud 25. oktoobril 2020.
- ↑ "Olivier Awards 2020". Official London Theatre. Vaadatud 25. oktoobril 2020.
- 1 2 Smith, Andrea (25. oktoober 2015). "Master villain... Bond star Andrew Scott". Independent IE.
- ↑ Cooke, Rachel (10. september 2023). "Andrew Scott: 'We need a bit more of people not liking things'". The Observer. Vaadatud 11. septembril 2023.
- ↑ Milton, Stephen (11. oktoober 2015). "Life's not all bad". The Sunday Times. Vaadatud 6. novembril 2021.
- ↑ Chloe, Fox (18. oktoober 2015). "Andrew Scott: 'Being in a James Bond film is just really cool, right?'". The Observer. Vaadatud 19. oktoobril 2015.
Before he landed the breakthrough part of Moriarty in 2009, the 39-year-old Dubliner
- ↑ Allfree, Claire (8. september 2010). "Sherlock actor Andrew Scott: Tenderness is more interesting than blatant sexuality". Metro. Vaadatud 8. veebruaril 2011.
- ↑ Gardner, Lyn (19. mai 2006). "Dying City, Royal Court, London". The Guardian. Vaadatud 8. veebruaril 2011.
- ↑ "2008 Pulitzer Prizes for Letters, Drama and Music". The New York Times. 7. aprill 2008. Vaadatud 8. veebruaril 2011.
- ↑ Brantley, Ben (1. detsember 2006). "Battle Zones in Hare Country". The New York Times. Vaadatud 8. veebruaril 2011.
- ↑ Gans, Andrew (25. aprill 2007). "73rd Annual Drama League Award Nominees Announced". Playbill. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2012. Vaadatud 6. juunil 2013.
- ↑ Allfree, Claire (8. september 2010). "Sherlock actor Andrew Scott: Tenderness is more interesting than blatant sexuality". Metro. Vaadatud 8. veebruaril 2011.
- ↑ "Foyle's War: Series VI". Slant. Vaadatud 8. veebruaril 2011.
- ↑ Dargis, Manohla (28. aprill 2010). "Movie Review – Anton Chekhov's The Duel – Summer's Heat Breeds Love, Loathing and Darwinian Competition". The New York Times. Vaadatud 8. veebruaril 2011.
- ↑ Chloe, Fox (18. oktoober 2015). "Andrew Scott: 'Being in a James Bond film is just really cool, right?'". The Observer. Vaadatud 19. oktoobril 2015.
Before he landed the breakthrough part of Moriarty in 2009, the 39-year-old Dubliner
- ↑ "'Sherlock has changed my whole career': Andrew Scott interview". Independent. 15. november 2013. Vaadatud 7. augustil 2023.
- ↑ Allfree, Claire (8. september 2010). "Sherlock actor Andrew Scott: Tenderness is more interesting than blatant sexuality". Metro. Vaadatud 8. veebruaril 2011.
- ↑ Billington, Michael (15. juuni 2011). "Emperor and Galilean – review". The Guardian. London, England. Vaadatud 1. juunil 2013.
- ↑ "National Theatre: 50 Years on Stage ~ Ten Tales, Play by Play | Great Performances". PBS. 7. veebruar 2014. Vaadatud 23. detsembril 2014.
- ↑ Chloe, Fox (18. oktoober 2015). "Andrew Scott: 'Being in a James Bond film is just really cool, right?'". The Observer. Vaadatud 19. oktoobril 2015.
Before he landed the breakthrough part of Moriarty in 2009, the 39-year-old Dubliner
- ↑ Genzlinger, Neil (9. märts 2017). "Review: In 'This Beautiful Fantastic,' a Gardener Blooms". The New York Times. Vaadatud 12. detsembril 2017.
- ↑ "Olivier Awards 2018". Olivier Awards (Briti inglise). Vaadatud 15. mail 2021.
- ↑ "Paul Mescal and Andrew Scott Lead Andrew Haigh's Ghostly Drama 'All of Us Strangers' — First Look". IndieWire. 7. august 2023. Vaadatud 7. augustil 2023.
- ↑ Shanfeld, Ethan; Lang, Brent (11. detsember 2023). "Golden Globes 2024: Full Nominations List". Variety. Vaadatud 11. detsembril 2023.
- ↑ Akbar, Arifa (22. september 2023). "Vanya review – Andrew Scott excels in one-man Chekhov". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 6. septembril 2024.
- ↑ O'Connell, Michael (25. september 2019). "Andrew Scott to Play Talented Mr. Ripley in Showtime Series". The Hollywood Reporter. Los Angeles, California: Eldridge Industries. Vaadatud 7. jaanuaril 2020.
- ↑ "Showtime Orders Drama Series Ripley with Andrew Scott in Title Role". Showtime Press Express. 25. september 2019. Vaadatud 25. juunil 2020 – cit. via ViacomCBS Press Express.
- ↑ Reddish, David (26. september 2019). "Out actor Andrew Scott, 'Fleabag's' hot priest, to play Tom Ripley for Showtime". Queerty. Vaadatud 7. jaanuaril 2020.
- ↑ Rice, Lynette; Hipes, Patrick (17. juuli 2024). "Emmy Nominations 2024: The Complete List". Deadline (Ameerika inglise). Vaadatud 17. juulil 2024.
- ↑ "2025 Golden Globes nominations revealed: See the full list of nominees". Entertainment Weekly. 9. detsember 2024. Vaadatud 9. detsembril 2024.
- ↑ "The Academy Invites 534 To Membership". Academy of Motion Picture Arts and Sciences (inglise). 26. juuni 2025. Vaadatud 26. juunil 2025.
- ↑ Rampton, James (15. november 2013). "Sherlock has changed my whole career': Andrew Scott interview". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. mai 2022.
- ↑ "Fleabag's Andrew Scott was "encouraged" to keep his sexuality private". Digital Spy (Briti inglise). 11. november 2023. Vaadatud 13. novembril 2023.
- ↑ Chloe, Fox (18. oktoober 2015). "Andrew Scott: 'Being in a James Bond film is just really cool, right?'". The Observer. Vaadatud 19. oktoobril 2015.
Before he landed the breakthrough part of Moriarty in 2009, the 39-year-old Dubliner
- ↑ De Haan, Peter (9. märts 2015). "The End of an Era". IdeasTap. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. august 2017. Vaadatud 16. jaanuaril 2024.
- ↑ "Andrew Scott for new Channel 4 drama". RTÉ Ten. 6. veebruar 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2013.
- ↑ "Phoebe Waller-Bridge wants you to know she never called Andrew Scott the Hot Priest". NME. 15. juuli 2020.
- ↑ "Andrew Scott joins BBC comedy Fleabag". Raidió Teilifís Éireann. 24. august 2018. Vaadatud 4. märtsil 2019.
- ↑ "The Dazzle review – some of the best acting in London | Stage". The Guardian. Vaadatud 2. aprillil 2018.
- ↑ "Letters Live: Epistolary Joy At Freemasons' Hall". Londonist. 4. aprill 2015.
- ↑ "BBC Sherlock star, X Files actor and a host of other celebrities perform at charity event for the Reading Agency". The Guardian. 11. detsember 2013.
- ↑ "Letters Live at Hay Festival". The Telegraph. 30. mai 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2022.
- ↑ "Review – Hamlet – Live Theatre UK". Live Theatre UK. Märts 2017.
- ↑ "Review – Auditorium – Hamlet Review". Auditorium Magazine. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2017. Vaadatud 11. augustil 2025.
- ↑ "Andrew Scott to star in live-streamed play Three Kings at the Old Vic". 21. juuli 2020.
- ↑ "This Autumn, Andrew Scott brings to life multiple characters in Simon Stephens' radical new version of Anton Chekhov's Uncle Vanya". 15. september 2023.
- ↑ "Andrew Scott to star in 'Vanya' off Broadway this spring". New York Theatre Guide. 26. september 2024.