Andres Winter
Andres Jüri Winter (Andrew George Winter; 7. aprill 1892 Sindi – 27. oktoober 1958 Boston[1]) oli eesti kunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Sindi ministeeriumikooli lõpetamist asus ta 1913. aastal laevale ja töötas seitse aastat meremehena. Aastatel 1914–1916 tegi Winter Briti laevadel teenides läbi I maailmasõja. 1916. aastal jõudis ta New Yorki ja asus sõitma USA kaubalaevastikus.[2]
1921. aastal sai ta USA kodakondsuse ja alustas õpinguid New Yorgi kunstiakadeemias. 1925. aastal lõpetas ta akadeemia Mooney stipendiumiga, mille eest täiendas end kunsti vallas Roomas ja Pariisis. 1926/1927 talvel peatus Winter Sindis venna juures. Sel ajal sündisid ka mõned maalid: isast, vabrikust, kasarmuist, kirikust. Söega joonistas ta perekonda.[3] Hiljem õppis ta veel Cape Codi kunstikoolis ja L. C. Tiffany Foundationi juures.
Winter asus uuesti elama New Yorki. Ta võttis osa L. C. Tiffany ühingu tegevusest. Winteril jagus tellimusi ja tema teosed said järjest auhindu. Winteri teoseid osteti Ameerika olulistesse kunstimuuseumidesse ja valitsusasutustele.[3]
1940. aastal kolis Winter USA Maine'i osariiki Monhegani saarele.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Ta tegeles maastikumaaliga. Suurem osa loomingust kujutab merd, rannastseene ja rannamaastikke. Tema teoseid on omandanud muuseumid ja paljud asutused. Näiteks teos "Tuulevaikus Gibraltari lähedal" asub Newport Newsi meremuuseumis, aga "Autoportree", "Rannavalve kordon ja tuletorn" ja "Töötajad merel" National Academy of Designis.[2]