Andrei Mironov
See artikkel räägib näitlejast. Jäähokimängija kohta vaata artiklit Andrei Mironov (jäähokimängija). 
Andrei Mironov (vene keeles Андрей Александрович Миронов; 7. märts 1941 Moskva – 16. august 1987 Riia) oli Nõukogude Liidu teatri- ja filminäitleja ning estraadiartist.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vanemad olid tuntud Nõukogude Liidu estraadiartistid Aleksandr Мenaker ja Maria Mironova ning lapseeas kandis Andrei perekonnanime Menaker. 1940. aastate lõpul võtsid Nõukogude Liidus maad antisemitismi ilmingud, mille tõttu vanemad otsustasid panna Andreile ema perekonnanime Mironov.
Esimene katse filmis osaleda toimus suvel 1952. Kuna muinasjutufilmi "Sadko" massistseenis kandis Mironov ebasobivat riietust, ta kõrvaldati. Kooliteatris mängis ta alates seitsmendast klassist ning seejärel osales Moskva Laste Keskteatri stuudio töös. Pärast keskkooli lõpetamist õppis ta B. Štšukini nimelises Teatriinstituudis. 1960. aastal sai Mironov esimese filmirolli, see oli filmis "Ja kui see on armastus?". 1962. aastast töötas Andrei Mironov Moskva Satiiriteatris, mis jäi tema koduteatriks 25 aastaks.[1]
Novembris 1967 toimus Moskva Näitlejate Majas Mironovi esimene isiklik loominguline õhtu, mis oli kohe välja müüdud. 4. aprillil 1969 esietendus "Meeletu päev ehk Figaro pulm" Mironoviga peaosas. Lavastus oli Satiiriteatri repertuaaris 18 aastat. Sellest tehti telelavastus, mida saatis samuti menu.[1]
28. aprillil 1969 esilinastus Nõukogude Liidus film "Briljantkäsi", millest sai ajalooline menuk: seda vaadati aastate jooksul kinodes kokku ligikaudu 76 700 000 korda.1973. aastal tegi Mironov lavastajadebüüdi ja tõi Satiiriteatris lavale "Suure maja väiksed komöödiad". Oktoobris 1974 sai ta Vene NFSV teenelise kunstniku aunimetuse. Samal ajal ei valitud teda Lukašini rolli Eldar Rjazanovi filmis "Saatuse iroonia ehk hüva leili!", millest kujunes kultusfilm.[1]
1978. aasta jaanuaris tuli müügile tema esimene vinüülplaat "Laulab Andrei Mironov". Novembris näidati Kesktelevisioonis saadet "Loominguline õhtu Andrei Mironoviga Оstankino kontserdistuudios". Detsembris 1980 sai ta Vene NFSV rahvakunstniku aunimetuse.[1]
1983. aastal ei võtnud kunstikomisjon kahel korral vastu filmi "Blondiin nurga taga", kuna seal käsitletakse letialust kaubandust, käsi peseb kätt süsteemi jms, mis on Nõukogude Liidu elule iseloomulik. Mironovil oli filmis peaosa.
15. juunil 1987 esietendus Satiiriteatris "Varjud", mis jäi näitlejale viimaseks rolliks. 27. juunil 1987 toimus tema viimane teatrietendus Moskvas, 13. augustil viimane soolokontsert Riias. 14. augustil 1987, külalisetenduse ajal Riia ooperiteatris lavastusega "Meeletu päev ehk Figaro pulm", kaotas Andrei Mironov viimases vaatuses laval teadvuse. Kohalikus haiglas diagnoositi ulatuslik verejooks ajju. Teadvusele tulemata suri näitleja 16. augustil 1987. Ta on maetud Moskvas Vagankovo kalmistule. [1]
Filmid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Kolm pluss kaks" (1963)
- "Aasta nagu elu" (vene "Год как жизнь"; 1965) – Friedrich Engels
- "Ettevaatust, auto" (vene "Берегись автомобиля"; 1966) – Dmitri Samotsetov
- "Briljantkäsi" (vene "Бриллиантовая рука"; 1968) – Gennadi Kozodojev
- "Perekonnaõnn" (vene "Семейное счастье"; 1970) – Sigajev
- "Röövlitaadid" (vene "Старики-разбойники"; 1971) – Proskudin
- "Itaallaste uskumatud seiklused Venemaal" (vene "Невероятные приключения итальянцев в России"; 1973) – Andrei Vassiljev
- "Õlgkübar" (vene "Соломенная шляпка"; 1974) – Fadinar
- "Korduspulm" (vene "Повторная свадьба"; 1975) – Ilja Fjodorovitš
- "12 tooli" (vene "12 стульев"; 1976) – Ostap Bender
- "Kolm meest paadis, koerast rääkimata" (vene "Трое в лодке, не считая собаки"; 1979) – Jerome
- "Blondiin nurga taga" (vene "Блондинка за углом"; 1984) – Nikolai Porõvajev
- "Mees Kaputsiinide bulvarilt" (vene "Человек с бульвара Капуцинов"; 1987) – Johnny First
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene tõsine armulugu näitleja Tatjana Jegorovaga ei lõppenud pulmadega, kuna detsembris 1968 sai Mironovi isa infarkti.
30. novembril 1971 abiellus Mironov näitleja Jekaterina Gradovaga. 1973. aastal sündis tütar Maria Mironova, kellest sai samuti näitleja.
1974. aastal abiellus Mironov näitleja Larisa Golubkinaga, kellega oli abielus surmani. Tema kasutütar on näitleja Maria Golubkina (sündinud 1973).