Andragoogika

Andragoogikat võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvaldkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. Andragoogika hõlmab kõrgkoolipedagoogikat, tootmispedagoogikat, sõjaväepedagoogikat jm. Kokkuleppeline definitsioon puudub. Andragoogika võib-olla ka mitmesugustes õppeasutustes peetav loengukursus.

Täiskasvanute õpetaja või täiskasvanute õppimist-õpetamist uuriv inimene on andragoog.

Andragoogika rajajaks peetakse tšehhi õpetajat ja kirjanikku Jan Amos Komenskýt. Terminit "andragoogika" kasutas esimesena saksa gümnaasiumiõpetaja Alexander Kapp 1833. aastal Platoni haridusteooriat kirjeldavas raamatus "Platon's Erziehungslehre: Als Pädagogik Für Die Einzelnen und Als Staatspädagogik. Oder Dessen Praktische Philosophie". Teooriat arendas edasi Eugen Rosenstock-Huessy.

Eestis loodi E. Vilde nimelisse Tallinna Pedagoogilisse Instituuti andragoogika ja juhtimistöö kateeder 1986. aastal.

Andragoogika ajalugu

1906–1930

1906. aastal asutati Tallinnas kodanikualgatuse korras Eestimaa Rahvahariduse Selts, mille eesmärk oli edendada emakeelset rahvaharidust. Seda aega peetakse Eesti täiskasvanuhariduse kujunemise alguseks. (Jõgi, 2020)

1917. aastal asutati Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Nõukogu. Selts loodi eesmärgil, et tõsta rahva üldist haridustaset. Selleks võis Selts ellu kutsuda teaduslikke, üld- ja kutsehariduslikke õppeasutusi; organiseerida kursusi, loenguid, õpiringe, laulu- ja muusikakoore; avada näitusi, muuseume, laboratooriume, raamatukogusid ja -kauplusi; välja anda brošüüre, raamatuid, oma häälekandjat jne. (Tallinna Linnavalitsus, 2023)

1919. aastal asutati Tallinna Kolledž. See oli oli aastatel 1919–1940 Tallinnas aadressil Kooli tänav 2 tegutsenud õppeasutus, kus täiskasvanud ja töötavad noored said omandada gümnaasiumihariduse ja gümnaasiumi lõpetanud said omandada kõrgema majandushariduse. Keskkooli õppekava vastas gümnaasiumi reaal- ja humanitaarharu õppekavale ning oli kolmeaastase kursusega. Kooli lõpetaja sai gümnaasiumidiplomi ja võis astuda ülikooli. (Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi, 2023)

1919. aastal sai alguse täiskasvanutele suunatud eestikeelne haridus (Jõgi, 2020).

1924. aastal asutati Eesti esimesel hariduskongressil Eesti Haridusliit, mille sihiseadmised olid seotud rahvuskultuuriliste ideaalidega ja täiskasvanutele suunatud vabahariduslike tegevustega (Jõgi, 2020).

1925. aastal hakati arendama venekeelset täiskasvanute haridust Eestis. Kultuuriautonoomia seaduse kohaselt avanesid tänu eraalgatusele 1925. aastal võimalused venekeelseks täiskasvanute hariduseks (Jõgi, 2020).

1927. aastal avati Tallinna Rahvaülikooli juures vene osakonnana venekeelne rahvaülikool (Jõgi, 2020).

1930–1940

Aastal 1935 avastatud teoses „Pampaedia” (kirjutatud u 1650) märkis tšehhi pedagoog Jan Amos Komenský eripäraste institutsioonide ja meetodite ning eripärase ettevalmistusega õpetajate vajalikkust täiskasvanuõppes. Sündis väide, et kõik inimesed on arengu- ja õppimisvõimelised. Sealt sai ka laiem andragoogika mõistmine alguse.

Saksamaal tegutses kasvatusteadlane Franz Pöggeler, kes levitas saksakeelses haridusruumis andragoogika mõiste tähendust ja kinnitas kanda Euroopas.

Brasiilia pedagoog Paulo Freire arendas samal ajajärgul oma kriitilise ideede teooriat, mille kohaselt oli andragoogilise protsessi põhieesmärgiks indiviidi loovuse ja kriitilise mõtlemisvõime areng ja mitte selle takistamine. Samal ajal ilmus pedagoogikateadlase ja filosoofi Eduard Lindemani peateos Täiskasvanuhariduse tähendus. Uudses käsitluses rõhutati haridus põimumist eluga, tänu millele hakkas andragoogilises protsessis muutuma ka õpetaja roll – võimukast õpetajast pidi saama juhendaja. Lisaks tõi Lindeman teadaolevalt termini andragoogika inglise keeleruumi.

1940–1970

Nõukogude ajal toimusid olulised suunamuutused kultuuriloomes, väärtustes, hariduslikes eesmärkides ja võimalustes. Sellel perioodil avati uuesti isemajandamise põhimõttel tegutsevad rahvaülikoolid. Tegemist on olulise punktiga andragoogika kujunemisloos Eestis, sest täiskasvanutele loodi võimalus õppida paindlike õppevormide kaudu neljaosalisel õppekaval. Aastad 1950–1970 olid Eesti täiskasvanuhariduses olulised. Kahekümne aasta jooksul loodi ja rakendati välja- ja ümberõppe süsteem Nõukogude Eesti töölistele ning eraldi koolitussüsteem juhtidele ja spetsialistidele. (Jõgi, L., 2020)

Maailma kontekstis viidi sellel perioodil läbi palju uuringuid, mis kujundasid andragoogikat kui täiskasvanuhariduse teooriat. Samuti alustas 1968. aastal terminit andragoogika kasutama Malcolm Knowles. (Märja, et al. 2021) Aastal 1966 võeti USA Kongressis vastu esimene täiskasvanuhariduse seadus, mis ei olnud seotud kutse- või tööalase väljaõppega (https://www.timetoast.com/timelines/androgogy-a-brief-history-of-adult-learning).

1970–1980

Lisandus andgragoogika mõistele vastavalt hariduse kontseptsiooni muutusele täiskasvanu õppimise ja täiskasvanulikkuse, subjektsuse temaatika.

Puudus oli piisava ettevalmistusega õppejõududest ja koolitajatest, kes oleksid teadlikud täiskasvanute õpetamise ja õppimise eripäradest. Antud tõdemus mõjutas andragoogika arengut järgmistes perioodides. (täiskasvanu koolitajate koolitamiseks vajalik kompetents).

Sel perioodil kujunes täiskasvanute õppes kaks suunda:

• tööliste kvalifikatsiooni tõstmine;
• tööalaste oskuste täiendamine ning majandus- ja haridusjuhtidele mõeldud juhtimis- ja psühholoogiaalane suund.

1976. aastal loodi Tallinna Eduard Vilde nimelises Pedagoogilises Instituudis haridusjuhtide ettevalmistus- ja täiendusteaduskond.

1980. aastal loodi üleriigiline Eesti Majandusjuhtide Instituut (EMI).

1980–1990

1980–1990 toimusid Eestis andragoogika suunal olulised muutused, sest sellel perioodil hakati kujundama Eesti täiskasvanuhariduse poliitikat, mille mõjud ulatuvad tänapäeva. 1986 loodi Tallinna Pedagoogilise Instituudi haridusjuhtide ettevalmistuse- ja täiendusteaduskonnas andragoogika ja juhtimistöö kateeder. Selle eesmärk oli suunatud haridusjuhtide ettevalmistusele täiskasvanuõppe valdkonnas. Uuenduslik lähenemine võimaldas teoreetilisi teadmisi kohe praktikas rakendada. (Jõgi, 2020)

1980 lõpus olid täiskasvanute haridust reguleerivad dokumendid Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrused “Täienduskoolituse ja ümberõppe organiseerimine” ja “Täienduskoolituse ja ümberõppe korralduse organiseerimine”. Nende dokumentidega said ametliku jõu ka sellised mõisted nagu "täiskasvanute täiendkoolitus", "ümberõpe", "ümberõppesüsteem", "koolitustellimus", "täiendkoolituse reguleerimine", "mitteformaalne ja informaalne haridus" ning "elukestev õpe". (Jõgi, 2020)

1990–2000

Aastad 1990–2000 on Eesti täiskasvanuhariduse ajaloos olulised mitmel põhjusel. Kõikides Eesti suuremates keskustes oli võimalik täiskasvanutel omandada keskharidust, varem ei olnud see nii.

Sellel ajal loodi täiskasvanuhariduse kolm valitsusvälist organisatsiooni:

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) ANDRAS

• 1991. aastal loodi ANDRAS, esimene president andragoogikaprofessor Talvi Märja
• 1991. aastal sai Euroopa Täiskasvanute Hariduse Assotsiatsiooni liikmeks
• 1997. aastal korraldati ANDRAS-e eestvedamisel esimesena Balti riikides täiskasvanud õppija nädal ja täiskasvanuhariduse foorum, alustati täiskasvanute koolitajate koolitusprogrammide väljatöötamist ja rakendamist.

Eesti Vabaharidusliit

• koondas vabahariduslikke koolitusasutusi ja mittetulundusühinguid

• vabahariduse arendamine
• Eesti Haridusliidu (1924–1940) traditsioonide jätkaja

Avatud Hariduse Liit (AHL)

• areng toimub õppimise kaudu
• keskendus kodaniku õpetusele, regionaalarengu toetamisele ja lühiajalistele koolitustele
• vabahariduse arendamine

1993. aastal võeti vastu seadus, millega sätestati täiskasvanute koolituste alused ja tagati täiskasvanute õppimisvõimalused. Eesti oli sellise seaduse vastuvõtjana üks esimesi endiste sotsialismileeri riikidest.

Alates 1996. aastast on UNESCO eestvõttel maailmas ja Euroopas täiskasvanuhariduse valdkonnas toimunud palju olulisi arenguid, vastu on võetud deklaratsioone ja strateegilisi arengukavasid, milles kajastusid UNESCO seatud sihid “õppimisvõimaluste loomine ning elukestva õppe võimaldamine kõigile”.

1998. aasta lõpuks oli Eestis 481 täiskasvanute koolitamisega tegelevat koolitusfirmat.

2000–2010

Rahvusvaheline koostöö ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga (2003) tõi kaasa õppimisvõimaluste avardumise kõrghariduses. Suurenes õppekavade arv ja lisandusid ülikoolides avatud õppe võimalused.

2001. aastal avati Tallinna Ülikoolis andragoogika õppekava – loodi võimalused elukestvaks õppeks.

2004. aastal kinnitati kutsestandardid ja kutsete hindamisstandardid, mille koostasid ETKA ANDRAS (Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon) koostöös Eesti Kutsekoja ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi andragoogika osakonnaga.

2005. aastal lisandusid Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud tasuta tööalased koolitused, mis tõi täiskasvanud õppijaid juurde.

2005. aastal kiitis Eesti Vabariik heaks "Elukestva õppe strateegia 2005–2008", sätestati täiskasvanute tööalase koolituse rahastamise vastutusalad ja rahastussüsteem, sätestati kutsekvalifikatsioonide raamistik.

2008. aastal koostati "Eesti täiskasvanuhariduse riiklik arengukava 2009–2013". Arengukavas lähtuti põhimõttest tagada täiskasvanutele paindlikud võimalused ja ligipääs formaal- ja mitteformaalharidusele. Arengukavas sätestati ka vabahariduslike keskuste tegevus, st muutus legitiimseks mitteformaalhariduslik õpe – aastal 2008 tegutses Eestis 55 vabahariduslikku koolituskeskust, koolituste pakkumine oli mitmekesine.

2010–2020

Antud ajaperioodi andragoogika arengus iseloomustab tihedam koostöö ja põimumine Euroopa Liidu haridusruumiga. Samuti on seeläbi loodud erinevad rahalised ja mittemateriaalsed ressursid andragoogika valdkonna terviklikuks arendamiseks.

Samuti on antud perioodi tähelepanuväärseks saavutuseks loodud “Elukestva Strateegia 2020” loomine ja elluviimine. Oluliseks sündmuseks andragoogika arengus on veel 2015. aastal on võimalus täiskasvanud elanikkonnal omandada keskharidus kutsekoolides. Samuti on loodud täiskasvanud õppijatele laiemalt nii üldhariduse, kutseõppe kui ka kõrghariduse omandamiseks paindlikke õppimise võimalusi erinevates haridus asutustes. Näiteks 2017. aastal korraldati täiskasvanutele 74 000 kursust, kus osales 373 000 inimest. Aastatel 2011–2018 on tööealise elanikkonna osalemine koolitustel aastast aastasse suurenenud. Kui 2011. aastal oli tööealisest elanikkonnast haaratud 12%, siis 2018. aastaks oli nende hõivatus kasvanud 19,7%-ni.

Sellesse perioodi jääb ka Eesti esimene osalemine PIAAC rahvusvahelises täiskasvanute infotöötlusoskuste uuringus vahemikus 2008–2015. Perioodil 2018–2024 on Eesti osalemas PIAACi kordusuuringus. Eesti riik on käivitanud tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi uuringu (OSKA).

ETKA ANDRAS aktiivselt tegeleb täiskasvanuhariduse populariseerimisega olles Eesti AGENDA riiklik koordinaator, mis on Euroopa Liidu hariduskomisjoni algatus, mille toel soodustatakse erinevate hariduse osapoolt koostööd ning erinevate sihtrühmade kaasamist osalemiseks elukestvas õppes.

Kirjandus

• Larissa Jõgi, Merle Lõhmus, Talvi Märja (2003). "Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks." Ilo. ISBN 998-5575121
• "Kes on kes andragoogikas"
• Mikser, Rain (2013). "Haridusleksikon." Eesti Keele Sihtasutus.
• Jõgi, L. (2020). Täiskasvanuharidus ja elukestev õppimine. M. Heidmets (toim). Haridusmõte . TLÜ Kirjastus.
• Tallinna Linnavalitsus. (2023, 27. september). Ajalooline õiend. Fondikujundaja ajalooline ülevaade.
• Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. (2023, 27. september). Kooli ajalugu.