Andrés Iniesta

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Andrés Iniesta
Iniesta 2015. aasta Euroopa superkarikaga
Iniesta 2015. aasta Euroopa superkarikaga
Isikuandmed
TäisnimiAndrés Iniesta Luján
Sünniaeg11. mai 1984 (34-aastane)
SünnikohtFuentealbilla, Hispaania
Pikkus171 cm
Positsioonpoolkaitsja
Klubiandmed
KoduklubiVissel Kobe
Särginumber8
Noorteklubid
1994–1996Albacete
1996–2001Barcelona
Klubikarjäär*
AastadKlubiM(V)
2001–2003Barcelona B54(5)
2003–2018Barcelona442(35)
2018–Vissel Kobe0(0)
Koondisekarjäär
AastadKoondisM(V)
2000Hispaania U152(0)
2000–2001Hispaania U167(1)
2001Hispaania U174(0)
2001–2002Hispaania U197(1)
2003Hispaania U207(3)
2003–2006Hispaania U2118(6)
2006–2018Hispaania131(13)
2004–2005Kataloonia2(0)
* Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad, uuendatud seisuga 20. mai 2018.

Andrés Iniesta Luján (sündinud 11. mail 1984 Fuentealbillas) on Hispaania jalgpallur, poolkaitsja. Kogu oma senise klubikarjääri veetis ta Hispaania kõrgliiga klubis Barcelona. 2018. aasta juulis liitus ta Jaapani kõrgliiga klubiga Vissel Kobe.

Iniestat peetakse üheks kõigi aegade parimaks keskväljamängijaks.[1][2] 33 karikaga on ta kõigi aegade edukaim Hispaania jalgpallur.[3]

2012. aastal valiti Iniesta UEFA poolt Euroopa parimaks mängijaks. 2010. aasta Ballon d'Or'il jäi ta Lionel Messi järel teiseks ning saavutas kaks aastat hiljem kolmanda koha.

Hispaania koondisega võitis ta 2008. ja 2012. aasta Euroopa meistrivõistlused, kus ta valiti turniiri parimaks mängijaks, ja 2010. aasta maailmameistrivõistlused, kus ta lõi turniiri võiduvärava finaalmängus Hollandiga.

Klubikarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Varajased aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Mängides 12-aastasena Albacete noortetiimis, äratas ta tähelepanu paljudes Hispaania jalgpalliklubides.

Tema vanemad tundsid ühte Barcelona noortemeeskonna treenerit, kes veendis neid Iniestat saatma Barcelona noorteakadeemiasse La Masia. Iniestal oli algselt raskusi olla oma perekonnast eemal.[4]

1999. aastal juhtis ta Barcelona U15 meeskonna võiduni noorteturniiril Hispaanias.

Iniesta Barcelona meeskonnas 2006. aastal.

2004–2008[muuda | muuda lähteteksti]

2004–05 hooajal aitas Iniesta Barcelonal võita La Liga. Ta mängis 37 mängu ja lõi 2 väravat.

2005–06 hooajal sai Iniesta Xavi vigastuse tõttu klubis rohkem mänguaega. Ta mängis Meistrite Liigas 11 mängu, kui Barcelona tuli Euroopa meistriks. Samuti aitas ta Kataloonia klubil võita ka Hispaania kõrgliiga.

Järgmisel hooajal jäi Barcelona ilma ühegi karikata. Iniesta lõi Meistrite Liigas kaks väravat Levski Sofia vastu.

Hooajal 2007–08 vahetas ta oma särginumbrit. Barcelona ei võitnud ka see hooaeg ühtegi karikat. Iniesta valiti FIFA aasta jalgpalluri valimisel 37 häälega üheksandaks.

2008–2009[muuda | muuda lähteteksti]

2008–09 hooajal võitis Barcelona nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.

Iniesta lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Chelsea vastu lisaminutitel võiduvärava, mis saatis Barcelona finaali. Finaalis võideti Manchester Unitedit 2:0, Iniesta andis resultatiivse söödu Samuel Eto'o väravale. Copa del Rey finaalis võideti 3:1 Athletic Bilbao meeskonda.

Iniesta valiti Ballon d'Oril 149 häälega neljandaks ja FIFA aasta jalgpalluri valimisel 134 punktiga viiendaks.

2009–2012[muuda | muuda lähteteksti]

Barcelonaga võitis Iniesta 2009–10 taas La Liga. Meistrite Liigas langeti välja poolfinaalis Milano Internazionale vastu.

2010–11 hooajal võideti Meistrite Liiga finaalis taas Inglismaa kõrgliiga klubi Manchester United. Iniesta aitas klubil tulla ka Hispaania meistriks. Copa del Rey finaalis kaotati lisaajal Madridi Realile.

Järgmisel hooajal võideti taas Copa del Rey, kui finaalis alistati Bilbao meeskond. 2012. aastal valiti Iniesta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks.

2012–13 hooajal aitas ta Kataloonia klubil võita La Liga rekordilise 100 punktiga.

2013–[muuda | muuda lähteteksti]

Iniesta tegi 2014–15 hooajal Barcelonaga ajalugu, kui klubi võitis jällegi kõik kolm suurt karikat. Meistrite Liiga finaalis alistati Juventus 3:1. Iniesta andis finaalis resultatiivse söödu Raktići avaväravale. Hiljem valiti ta ka mängu parimaks. Copa del Rey finaalis alistati Athletic Bilbao 3:1.

Hooajal 2015–16 võideti taas La Liga ja Copa del Rey. Hispaania liigas alisati Madridi Real võõrsil skooriga 0:4.[5] Iniesta lõi mängu kolmanda värava, ning pärast välja vahetamist sai ta Madridi toetajatelt aplausi.

Iniesta aitas klubil võita 2016–17 hooaja Hispaania karika, mis oli tema 30. trofee Barcelona meeskonnas.[6]

Viimase mängu Barcelona eest pidas ta 20. mail 2018, kui võideti Real Sociedadi tulemusega 1:0

Kokku lõi ta aastatel 2002–2081 Barcelona meeskonnas löönud 57 väravat 674 kohtumises.

Koondisekarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Iniesta Hispaania koondises 2012. aastal

Iniesta esimene suurturniir Hispaania koondises oli 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Iniesta valiti esindama koondist ka 2008. aasta Euroopa meistrivõistlustele. Ta mängis kõikides alagrupimängudes ja andis resultatiivse söödu David Villa Venemaa vastu löödud väravale. Veerandfinaalis võideti Itaaliat penaltiseerias. Poolfinaalis Venemaa vastu andis ta taas väravasöödu Xavi võiduväravale ja valiti mängu parimaks. Finaalis alistati Saksamaa jalgpallikoondis skooriga 1:0. Iniesta valiti turniiri sümboolsesse meeskonda.

Iniesta ei osalenud vigastuse tõttu 2009. aasta Konföderatsioonide karikal.

Ta esindas koondis 2010. aasta maailmameistrivõistlustel. Alagrupimängus Tšiiliga lõi Iniesta Hispaania teise värava, ta nimetati mängu parimaks mängijaks. Finaalis lõi Iniesta 116. minutil Hollandi vastu võiduvärava, kui Hispaania võitis oma ajaloo esimese maailmameistrivõistluste tiitli.[7]

2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel valiti ta mängu parimaks mängijaks kolmes erinevas kohtumises, sealhulgas finaalis Itaaliaga. Iniesta valiti ka turniiri parimaks mängijaks.

Ta esindas koondist 2013. aasta Konföderatsioonide karikal, kus Hispaania jõudis finaali, ja 2014. aasta maailmameistrivõistlustel.

2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis Iniesta kaks mängu parima mängija auhinda. Hispaania langes turniirilt kaheksandikfinaalis Itaalia vastu.

Ta lõpetas koondisekarjääri pärast 2018. aasta maailmameistrivõistlusi, kus Hispaania langes kaheksandikfinaalis.[8] Ta esindas Hispaania koondis aastatel 2006–2018 kokku 131 korda ja lõi 13 väravat.

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Klubid[muuda | muuda lähteteksti]

Barcelona

Rahvuskoondis[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

8. juulil 2012 abiellus Iniesta Anna Ortiz'ega. Neil on koos kaks last: tütar Valeria (sündinud 2011. aasta aprillis) ja poeg Paolo Andrea (sündinud 2015. aasta juunis).[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Iniesta pips Messi and Ronaldo to UEFA Best Player in Europe award". CNN, 30. august 2012. Kasutatud 16.10.2016.
  2. "FIFA Ballon d'Or: Andres Iniesta and the best players never to win the award". The Independent, 09. jaanuar 2016. Kasutatud 16.10.2016.
  3. "Andrés Iniesta: Most successful Spanish player in history". Setfutbol, 21. detsember 2015. Kasutatud 16.10.2016.
  4. "Iniesta graduates from cameo role to take centre stage at Barcelona". The Guardian, 24. mai 2009. Kasutatud 16.10.2016.
  5. "Real Madrid 0 – 4 Barcelona". BBC Sport, 21. november 2015. Kasutatud 21.02.2017.
  6. "Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee". DELFI, 28. mai 2017. Kasutatud 28. mai 2017.
  7. "Iniesta puts Spain on top of the world". FIFA, 11. juuli 2010. Kasutatud 20.10.2016.
  8. "Hispaania meedia süüdistab De Gead, Iniesta lõpetas koondisekarjääri". sport.err.ee. 2.7.2018. Vaadatud 2.7.2018
  9. "Andrés Iniesta: Honours". Transfermarkt. Kasutatud 20.10.2016.
  10. "Romantic Mediterranean ceremony for football star Andrés Iniesta and his bride". HelloMagazine, 9. juuli 2012. Kasutatud 20.10.2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]