Isetus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Anatta)
 See artikkel räägib budismi mõistest. Isetu ja omakasupüüdmatu käitumise kohta vaata artiklit altruism.
Osa artiklitest teemal
Budism

Isetus ehk minatus (sanskriti keeles anātman; paali keeles anattā; tiibeti keeles bdag med; hiina keeles 無 我 wu wo; jaapani keeles muga) on üks kesksemaid mõisteid budismis, mis otsetõlkes tähendab omaenda "mina" ehk "iseenda" puudumist.

Pärast virgumist andis Buddha oma esimese õpetuse kannatusest, selle põhjustest ning juhiseid sellest vabanemiseks.[1] Seejärel andis ta "Isetuse õpetuse".[2]

Enesetunnetus tekib paljude tingimuste mõjul, mis omakorda muutuvad ja teisenevad pidevalt. Endast kinni hoidmine põhjustab valu, rahulolematust ja kannatusi.[3][4]

Isetus koos püsituse ja kannatusega on üks kolmest olemasolu tunnustest.

Oma esimeses õpetuses loetles Buddha mitmesuguseid kannatuse põhjuseid ning tõi siis esile algpõhjuse, milleks on klammerdumine iseendasse.

Etümoloogia ja tõlkevasted[muuda | muuda lähteteksti]

Sanskritikeelne ātman ja paalikeelne attā (mina, ise) on algtekstides kasutusel tavalise enesekohase asesõnana.[5] Eesti keeles vastab sellele "mina" või "ise" (käänduvana "enda ~ enese", "end ~ ennast" jne.)[6] Etümoloogiliselt võib sanskritikeelne ātman ja paalikeelne attā tuleneda sõnast, mis algselt tähendas "hingamist".[7]

Eitava prefiksiga mõisted anātman ja anattā tähendavad seega kedagi, kes on "isetu", "ilma endata", "minata", või kelle tunnuseks on "isetus" või kes ei tähtsusta ennast.

Sanskriti- ja paalikeelsetele sõnadele ātman ja attā lähedased mõisted on ka jīva (hing), puggala (isiksus) ning sattva, satta (olend).

Kõrvuti attā otsese tõlkevastega "ise" on kasutusel ka muid vasteid nagu "mina", "isiksus", "ego" vmt.

Interpretatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

"Endana" tundmine tuleneb mõttelisest abstraheeringust, sõnakasutusest, millega seotakse kokku oma kogemuste, vaimsete ja füüsiliste nähtuste mitmekesine voog.[8]

Millelgi ei ole tegelikult püsivat sisu, mõtet, tähendust ega väärtust. Kõik mõisted, väited ja seisukohad, aga ka kõik meie tajud, kogemused ja teadvuse seisundid on suhtelised, subjektiivsed ja sõltuvad kontekstist. Kõik need on omandatud ja omaks võetud teiste inimeste abil ja nende kaudu, läbi ühiskonna, kasvatuse jmt.

Tähendus, mõte, otstarve, väärtus või eesmärk omistatakse isiklikult, läbi suhete, läbi parajasti enda omaks peetavate vaadete ja arvamuste. Keelekasutus ja mõtlemine võib luua veel teisi, suhtelisi ja üksnes ettekujutuses eksisteerivaid nähtusi ja aspekte, nagu aeg, ruum, minevik, tulevik ja olevik jmt.[9]

Enesetunnetus ehk teadlik olek endast kui isiksusest kujuneb inimolenditel välja tavaliselt teisel-kolmandal eluaastal. Koos sellega arenevad välja ka võimed ja oskused, teadmised ja kogemused, soovid ja tahtmised ning nendest tulenevad kannatused. See on oluline aspekt indiviidi arengus.

Kui aga ollakse jõudnud paremale arusaamisele, kui on kadunud vajadus tunnustuse järele, kui pole vaja enam kedagi üllatada ega mõjutada, võidakse hakata mõistma, et see enesetunnetus oli vaid kujutlus ning et sellest saab loobuda.[10]

Kõik objektid ja subjektid on loodud meeles, kokku pandud tingimustest ja põhjustest ning seetõttu oma olemuselt meelepettelised ja ebapüsivad.[11] Teatud tingimuste ja põhjuste koosluses võib ilmneda midagi neile tingimustele ja põhjusele vastavat, kuid see kaob kohe, kui lakkavad selle aluseks olevad põhjused ja tingimused. Kuna kõik olemasolev on pidevas tekkimises ja lakkamises, siis pole ka võimalik, et eksisteeriks püsiv ja iseseisev "mina".[12]

"Mina" või "ise" on vaid asesõna, millega määratletav koostisosade kogum on pidevas muutumises. Selle püsivaks pidamist ja sellesse klammerdumist peetakse Buddha õpetuses dukkha ehk kannatuse põhjuseks.[13] Kuna "tõelist mina" pole olemas, siis ei saa selleni ka jõuda.[14]

Kolm aspekti[muuda | muuda lähteteksti]

Paali kaanoni tekstides võib eristada kolme käsitlust isetusest (anatta).

  1. Ontoloogilises mõttes puudub omaolek või iseseisev olemine kõigil asjadel ja nähtustel (sabbe dhamma anatta), mistõttu on isetus nende kõigi üldine omadus või tunnus, nii nagu ka püsitus (anicca).
  2. Psühholoogilises mõttes pole "ennast" ("hinge", "isiksust" vmt) kellelgi (etam mamam eso 'ham asmi, eso me atta ti), mistõttu on see vaid ettekujutus, mis on moodustunud ebapüsivatest koostisosadest.
  3. Tekstides eristatakse "iseendana olemist" kui "valet vaadet" ja "isetust" ehk "minatust" kui "õiget vaadet".[15]

Budism[muuda | muuda lähteteksti]

Budismis, sealhulgas theravaada koolkondades, ei peeta püsivat "hinge" (jīva), "mina" (attā), "aatmani" (ātman), "olendit" (satta) ega "isiksust" (puggala) kuidagi tõeliseks ega päriselt olemasolevaks ning sellele ei omistata erilist tähtsust ega tähendust.[16]

Selles suhtes eristub budism selgesti nii kristlusest kui hinduismist.[17] Enese tähtsustamist, iseenda üle uhkuse tundmist vmt peetakse üheks suuremaks takistuseks vaimse arenemise teel. Seetõttu on endasse süvenemine, oma "tõelise mina" otsimine ja/või avastamine, omaenda isiksuse analüüsimine, iseenda vahekorrad maailma, universumi või jumala(te)ga jmt vaid ekslikel eeldustel rajanev meelepetteline ning kasutu tegevus.[18]

Mahajaana[muuda | muuda lähteteksti]

Mahajaana koolkondades on mõisted 'hing', 'ise', 'olend' või 'isiksus' samuti väärvaated, millel ei ole iseseisvat olemist ega tähendust.

Teemantsuutra: “Ei saa rääkida, et ta on bodhisattva, kui temas toimib mõiste ‘ise’ või mõiste ‘olend’ või mõiste ‘hing’ või toimib mõiste ‘isiksus’.”[19]

Šuunjavaadas peetakse kõiki nähtusi ja sündmusi tühjadeks ja isetuteks, sest need on ilma püsiva olemuse ja kindla tähenduseta, eksisteerides vaid tinglikult põhjuslikkuse tõttu.

Südasuutra: “Kõik dharmad on märgistatud tühjusega. Need ei teki ja need ei kao, need ei ole määrdunud ja neid ei saa määrida, neid ei saa lihtsamaks teha ja neid ei saa keerulisemaks teha.”

Praktika[muuda | muuda lähteteksti]

Pühendunud mungad ja nunnad on loobunud nimest ja omandist, kannavad ühesuguseid rüüsid, neil on paljaks aetud pea, nad söövad vaid päikesetõusu ja keskpäeva vahel ja nad elatuvad üksnes annetustest. Hommikuti kõnnivad nad paljajalu ümbruskonnas, silmi maast tõstmata, kelleltki midagi palumata ega ootamata, võttes vastu vaid seda, mida neile vabatahtlikult antakse. Nad on valinud tsölibaadi ja vaesuse; maistest asjadest vaba, isetu ja alandliku elu.

Paali kaanoni tekstides leidub õpetusi, kuidas mõista ja arendada isetust läbinägemise teel, mille käigus teadvustatakse ja vaadeldakse klammerdumise kogumikke läbi olemasolu tunnuste. Keha ja meelega seotud aspektide vaatlemisel ja teadvustamisel võidakse jõuda sügava mõistmiseni, et tunnete, tajude, moodustiste, teadvuse jmt elementide gruppides ei ole midagi sellist, mille kohta saaks öelda, et „see on minu“ (etaṁ mama), „see olen mina“ (esoham asmi) või „see on mina ise“ (eso me attā). Sel teel nähakse sellest kõigest läbi ja jõutakse järjest süveneva mõistmiseni, et olemasolu on isetu, minatu ehk tühi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Dhammacakkappavattana-sutta SN 56.11.
  2. ↑ Anattālakkhaṇa-sutta SN 22.59.
  3. ↑ Peter Harvey (2012). An Introduction to Buddhism: Teachings, History and Practices. Cambridge University Press. pp. 57–62. ISBN 978-0-521-85942-4.
  4. ↑ Peter Harvey (2015). Steven M. Emmanuel (ed.). A Companion to Buddhist Philosophy. John Wiley & Sons. pp. 34–37. ISBN 978-1-119-14466-3.
  5. ↑ Näiteks lauset "Ta ise hüppas vette" võib sanskriti keeles väljendada lausega "Tema ātman hüppas vette", ilma et see tähendaks igavest ja surematut hinge. – Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 211.
  6. ↑ Eesti Keele Instituut. Sõnaveeb
  7. ↑ Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 180.
  8. ↑ Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 186-187.
  9. ↑ Cūḷa Vedalla Sutta (MN 44) [1]
  10. ↑ Vrd Ernest Hemingway: Kahe aastaga õpitakse rääkima ja kuuekümne aastaga õpitakse vaikima.
  11. ↑ Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu
  12. ↑ Steven Collins (1990). Selfless Persons: Imagery and Thought in Theravada Buddhism. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-39726-1.
  13. ↑ Bodhi Laama Erik Drew Jung
  14. ↑ Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu
  15. ↑ Steven Collins (1990). Selfless Persons: Imagery and Thought in Theravada Buddhism. Cambridge University Press. pp. 3–5, 35–36, 96–97, 109–116, 163, 193. ISBN 978-0-521-39726-1.
  16. ↑ Peter Harvey. The Selfless Mind: Personality, Consciousness and Nirvana in Early Buddhism. Routledge,ISBN 978-1-136-78336-4.
  17. ↑ Oliver Leaman (2002). Eastern Philosophy: Key Readings. Routledge. pp. 23–27. ISBN 978-1-134-68919-4.
  18. ↑ Steven Collins (1990). Selfless Persons: Imagery and Thought in Theravada Buddhism. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-39726-1.
  19. ↑ Ida mõtteloo leksikon: hing

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Isetus&oldid=6576438"