Ana de Mendoza de la Cerda

Ana de Mendoza
	Ana de Mendoza ehk Eboli printsess
Sünninimi	Ana de Mendoza de la Cerda y de Silva y Álvarez de Toledo
Sünniaeg	29. juuni 1540; Cifuentes, Hispaania
Surmaaeg	2. veebruar 1592; Pastrana, Hispaania
Rahvus	hispaanlanna

Ana de Mendoza de la Cerda y de Silva y Álvarez de Toledo (29. juuni 1540 Cifuentes, Hispaania – 2. veebruar 1592 Pastrana, Hispaania) oli Hispaania aadlidaam.

Ta on sünnilt teine Francavilla hertsoginna, teine Melito printsess, teine Aliano krahvinna, teine Algecilla markiis. Kui ta abiellus Rui Gomes da Silvaga (hispaaniapäraselt Ruy Gómez de Silva), kes oli Portugali aadlik ja Hispaania kuninga Felipe II favoriit, sai Ana de Mendozast ka Eboli printsess, Estremera krahvinna, Pastrana hertsoginna ja Diano markiis. Suupäraselt kutsutakse teda lihtsalt Eboli printsessiks.

Ana de Mendoza põlvneb Mendozade suguvõsast, mis oli sel ajal üks jõukamaid ja mõjuvõimsamaid perekondi Hispaanias. Ta kuulus kuninglikku õukonda ja vaatamata silmaklapile peeti teda õukonna üheks kõige kaunimaks naiseks. Samuti arvati, et ta on arukas ja oma ajastust ees. Ta abiellus 1553. aastal Rui Gomes da Silvaga ja neil sündis kümme last.

Selle kohta, kuidas Ana de Mendoza paremast silmast ilma jäi, on mitu teooriat. Neist kõige levinum on silma kaotamine mõõgavõitluse tagajärjel. Noor Ana harjutas ühe teenriga mõõgavõitlust, kes torkas tal kogemata silma peast välja. Samuti arvatakse, et parem silm vaatas tal lihtsalt kõõrdi, kuid selle kohta pole leitud kindlaid tõendeid. Silmaklapist hoolimata nägi ta alati elegantne välja ja oli õukonna moeikoon.

Kui Rui 1573. aastal suri, läks Ana kloostrisse, kust ta peagi lahkus.

1579. aastal andis kuningas Felipe II korralduse Ana de Mendoza vangistada. Teda peeti õukondlike intriigide kaasosaliseks, mis viisid Juan de Escobedo tapmiseni. Juan de Escobedo oli Juan de Austria (Felipe II poolvend, kes sündis nende isa Carlos I abieluvälisest suhtest) sekretär. Teine peasüüdlane, Antonio Pérez, põgenes vangist.

Kõigepealt oli Ana de Mendoza vangis Pinto kindlusetornis, seejärel Santorcazi kindluses (tänapäeva Torremocha kindlus). 1581. aastal viidi ta üle Pastrana hertsogipaleesse, kuid temalt võeti ära vanemlikud ja varahaldamise õigused. Talle oli pagenduses seltsiks ja tema eest hoolitses noorim tütar Ana, kes kannab sama nime nagu Eboli printsessi esimene tütargi.

Hertsogipalee laiub Plaza de la Hora väljaku tervel küljel, mis on saanud nime printsessi järgi, kes oli palees vangis ja kellel oli lubatud päevas ühel kindlal tunnil aknale värsket õhku hingama tulla. Trellid lisati aknale 1590. aastal, kui Antonio Pérez vangist põgenes. Ana de Mendoza suri 1592. aastal ja ta on maetud abikaasa kõrvale Pastrana peakirikusse (Colegiata de Pastrana).

Ana de Mendozast on tehtud mitu filmi ja seriaali. Samuti on ta Giuseppe Verdi ooperi "Don Carlos" üks peategelasi. Verdi ooper põhineb Friedrich Schilleri samanimelisel näidendil, "milles aga nii sündmustes kui ka tegelaskujudes pole kinni peetud faktilisest tõelusest". ^[1]