Amelia Sophia

Printsess Amelia (kõige parempoolne) koos oma õdede ja vennaga

Amelia Sophia Eleanor (10. juuli 1711 Herrenhauseni palee, Hannover – 31. oktoober 1786 Soho, London) oli Briti kuningliku perekonna liige ja George II teine tütar.

Vanemad

Printsess Amelia Sophia isa oli Braunschweig-Lüneburgi prints Georg August (hilisem Suurbritannia kuningas George II), kes oli Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia kuningas George I) poeg. Amelia Sophia ema oli Ansbachi Caroline, Brandenburg-Ansbachi markkrahvi Johann Fredrichi tütar.

Sünnijärgselt sai Amelia Sophia tiitli Hannoveri printsess (Tema Hiilgus).

Inglismaale minek

1. augustil 1714 sai "Act of Settlementi" järgi Amelia Sophia vanaisast kuninganna Anne'i surma järel Suurbritannia kuningas George I. Amelia isast sai Cornwalli hertsog ja 27. septembril 1714 anti talle Walesi printsi tiitel. Ameliast sai Suurbritannia printsess (Tema Kuninglik Kõrgus). Pere kolis Inglismaale ja asus elama St. Jamesi paleesse Londonis.

11. juunil 1727 sai Amelia isast Suurbritannia kuningas George II. Amelia oli plaanitud panna mehele Preisimaa kuningas Friedrich II-le, kuid 1733. aastal sunniti Friedrich II abielluma Braunschweig-Wolfenbütteli printsessi Elisabethiga. Amelia elas oma isa juures kuni ta surmani 1760.

Hilisemad aastad

1751. aastal, pärast Horace Walpole'i surma, sai Ameliast Richmond Parki pargi omanik ning sulgedes pargi avalikkusele, põhjustas ta rahva seas suure meelepaha. 1781. aastal andis kohalik pruulija John Lewis juhtumi kohtusse ning kohtus tuli välja, et kui Charles I 1600. aastail pargi aiaga piiras, lubas ta rahva parki. Amelia Sophia muutis pargi taas avalikuks.

1761. aastal omandas ta Gunnersbury mõisa Middlesexis ja rajas sinna 1777–1784 sauna, mida tuntakse Printsess Amelia Sauna nime all ja mis Inglise kultuuriväärtuste nimekirjas kuulub II järku.

Lisaks omandas ta kinnisvara Soho linnaosas Londonis, kus ta oma kodus suri. Printsess maeti Henry VII Lady Chapelisse Westminster Abbeys.