Ameerika vihitaja

Ameerika vihitaja
Ameerika vihitaja
	; Hundsulestikus
	; Puhkesulestikus
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Kurvitslased Scolopacidae;
Perekond	Vihitaja Actitis;
Liik	Ameerika vihitaja;
Binaarne nimetus
	Actitis macularius; Linnaeus, 1766
	; Ameerika vihitaja levila; – pesitsusala; – läbirändel; – talvitusala
Sünonüümid
	Tringa macularia

Ameerika vihitaja ehk ameerika jõgitilder (Actitis macularius) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Ameerika vihitaja on 18–20 cm pikk. Tiibade siruulatus on 37–40 cm.^[2] Tiiva pikkus on 99–113 mm, saba 44–53 mm.^[3] Kaalub 19–64 g.^[2]

Ülapool on pruun, alapool hele. Lühike ja sirge nokk on pruun. Jalad on rohekad või helekollased. Silmad on pruunid. Hundsulestikus on alapoolel tumedad täpid, nokk on roosakas või oranž musta otsaga ning jalad on roosakaspruunid. Ära tuntav lühikeste jalgade ja tagakeha üle-alla liigutamise järgi. Sarnaneb välimuselt vihitajaga, kuid ameerika vihitaja ülapool on hallikam, jalad on eredamat värvi ja saba on lühem.^[3]

Levik

Levila ulatub Alaskast Newfoundlandini, lõunas Lõuna-Californiani. Talvituvad USA lõunaosas, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas.^[4]

Eestis nähti ameerika vihitajat esimest korda 29. septembril 2020.^[5]

Pesitsevad järvede, ojade ja jõgede ääres ning padurates kuni 2000 m kõrgusel merepinnast. Talvel elavad ka liivarandades, laguunide ääres ja mangroovides.^[2]

Toitumine

Toituvad putukatest, ämblikest, rõngussidest, väikestest koorikloomadest, limustest ja väikestest kaladest. Tavaliselt toituvad üksi.^[2]

Pesitsemine

Taimedega vooderdatud pesa asub maapinnal. Ameerika vihitajad on väga paigatruud.^[2]

Emaslinnud munevad mai keskpaigast juunini.^[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 32 × 23 mm. Muna kaalub 9 g.^[4] Isaslind haub mune 19–24 päeva. Poegade eest hoolitseb peamiselt isaslind. Pojad saavad lennuvõimeliseks 18–21 päeva vanuselt.^[2]

Looduslikud vaenlased

Ameerika vihitaja mune söövad hiired, kärplased ja linnud.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Actitis macularius. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 513–514. ISBN 8487334202.
1 2 Hayman, Peter; Marchant, John; Prater, Tony (1986). Shorebirds: an identification guide to the waders of the world (inglise). Boston: Houghton Mifflin company. Lk 334–335. ISBN 0-395-37903-2.
1 2 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 340–342. ISBN 0803225539.
↑ "Eesti sai kahe linnuliigi võrra rikkamaks". ERR Novaator. 30. september 2020.

Välislingid

Ameerika vihitaja andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2024). Actitis macularius. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 513–514. ISBN 8487334202.

[Hayman-3] 1 2 Hayman, Peter; Marchant, John; Prater, Tony (1986). Shorebirds: an identification guide to the waders of the world (inglise). Boston: Houghton Mifflin company. Lk 334–335. ISBN 0-395-37903-2.

[Johnsgard-4] 1 2 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 340–342. ISBN 0803225539.

[ERR-5] "Eesti sai kahe linnuliigi võrra rikkamaks". ERR Novaator. 30. september 2020.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]