Ameerika Ühendriikide põhiseaduse seitsmeteistkümnes parandus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse seitsmeteistkümnes parandus on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse täiendus senaatorite otsevalimise kohta.

Parandus võeti vastu Kongressis 13. mail 1912 ning ratifitseeriti osariikide tasemel 8. aprillil 1913.

Tekst[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise keeles[muuda | muuda lähteteksti]

The Senate of the United States shall be composed of two Senators from each State, elected by the people thereof, for six years; and each Senator shall have one vote. The electors in each State shall have the qualifications requisite for electors of the most numerous branch of the State legislatures.

When vacancies happen in the representation of any State in the Senate, the executive authority of such State shall issue writs of election to fill such vacancies: Provided, That the legislature of any State may empower the executive thereof to make temporary appointments until the people fill the vacancies by election as the legislature may direct.

This amendment shall not be so construed as to affect the election or term of any Senator chosen before it becomes valid as part of the Constitution.

Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide senatisse valib osariigi elanikkond kuueks aastaks igast osariigist kaks senaatorit. Igal senaatoril on üks hääl. Iga osariigi valijamehed peavad vastama nende isikute jaoks kehtestatud tingimustele, kes valivad osariigi suurema seadusandliku kogu liikmeid.

Kui mõne osariigi esindaja koht senatis jääb vabaks, väljastab vastava osariigi täitevvõimu esindaja selle koha täitmiseks valimiskutsed eeldusel, et osariikide seadusandlikud kogud võivad anda oma juhile õiguse määrata ametisse ajutine asendaja senikauaks, kuni rahvas täidab selle koha valimiste teel, nagu seadusandliku kogu poolt on ette nähtud.

Käesolev parandus ei mõjuta nende senaatorite valimist või ametiaega, kes valiti enne paranduse kehtima hakkamist.