Mine sisu juurde

Ambrosius Bosschaert

Allikas: Vikipeedia
Ambrosius Bosschaert I
Vaikelu lilledest, 1614
Sünniaeg 18. jaanuar 1573
Antwerpen, Belgia
Surmaaeg 1621
Haag, Holland
Rahvus Flaami ja Hollandi
Elukutse Maalikunstnik, vaikelu, lillemaalija

Ambrosius Bosschaert vanem (18. jaanuar 1573 Antwerpen – 1621 Haag) oli flaami päritolu Hollandi maalikunstnik, kes on peamiselt tuntud tema lillemotiividega maalide poolest.[1]

Ambrosius Bosschaert vanemal oli sügav mõju Hollandi kuldajastu maalitraditsioonile ja temast sai lillemotiividega natüürmordi žanrile teerajaja. Ta pani aluse lilledega vaikelu loomisele Middleburgis ja Utrechtis.[2][3]

Ambrosius Bosschaert vanem rajas lillemaalijate dünastia, tema traditsiooni jätkasid edasi tema kolm poega Johannes, Ambrosius II ja Abraham ning ka õemehed Balthasar ja Johannes van der Ast.[4]

Ambrosius Bosschaert tegutses lisaks maalikunstnikuna ka kunstikaupmehena, tänu millele ta oli majanduslikult edukas ja liikus kõrgemates seltskondades.[1]

Ambrosius Bosschaert I sündis 1573. aastal Antwerpenis, kus ta elas Van Noortstraati tänaval. 1589. aastal kolis ta oma vanematega religioossetel põhjustel Middleburgi, kus 1593. aastal liitus kunstnike gildiga. Aastatel 1597–1613 oli ta ka korduvalt gildimeister. [1]

Lillebukett, 1620

16. sajandi lõpuks oli Middleburgis suur arv väljapaistvalt rikkalikke eraaedu eksootiliste taimedega ja linna valdas tulbimaania, mille tõttu võis üks tulbisibul maksta sama palju kui lilli kujutav maal. Bosschaerti I teostel on näha tulbimaania peegeldust, tulp on tema lillekompositsioonidel kesksel kohal.[5]

Lilled röömeris, kus ülaosas on tulp, 1619
Vaikelu Wan-Li vaasis, 1619

Middleburgi linna jõudis 16. sajandi lõpupoole merekaubanduse kaudu palju eksootilisi lilli ja Middleburgist sai oluline koht neile, kes tundsid huvi taimede vastu. Selle linna arst (aastatel 1584–1596) Matthias de L`obel oli ka tolle aja üks tuntumaid korduvtrükis olnud taimi kujutava raamatu autor. Tema kolleeg Pelletier omas sealsest piirkonnast kõige külluslikumat aeda ja ta oli esimene, kes avaldas Zeelandi krahvkonna taimestiku aruande, märkides üles 1800 taime. Samal ajal seal elav Ambrosius Bosschaert I oli kindlasti mõjutatud sellisest Middleburgi õhustikust ja sellest linnast saigi üks esimesi linnasid, kus maaliti lilli.[5] Seal kujuneski välja Bosschaert vanemale iseärane küps stiil. Bosschaerti maalidel on väga levinud just tulpide kujutamine, kuigi ta maalidel on sagedasti näha ka roose, nelke, ülaseid, iiriseid, nartsisse, krookuseid, meelespäid.[6] Bosschaert I maalidel on tihti kõikide aastaaegade lilled ühes pildis koos ning üks ja sama õis kordub pildist pilti. See viitab sellele, et tõenäoliselt töötas ta mapitäie joonistustega, mitte alati natuurist tehtud visanditega. [4]

1604. aastal abiellus Ambrosius Bosschaert I Maria van der Astiga. Neil sündis üks tütar Maria ja kolm poega: Johannes, Ambrosius II ja Abraham, kellest kõigist said samuti lillemotiivi viljelevad kunstnikud ja keda ta ka juhendas. Samuti õpetas ta ka oma naise kahte nooremat venda ja oma tütre Maria abikaasa Jeronimus Sweertsi. Kõik nad jätkasid tema lillemotiivide maalimise pärandit.[1]

Ambrosius Bosschaert vanem elas oma perega lühikest aega ka Amsterdamis ja 1615. aastal kolis Bergen op Zoomi ja samal aastal kolisid nad Utrechti, kus nad elasid kuni 1619. aastani. Seejärel kolisid nad Bredasse. Ta suri 1621. aastal Haagis, kus ta peatus Anna Maria von Schurmanni isa, Frederik van Schurmanni juures, et viia talle lillemaali tellimustöö.[1]



Looming ja stiil

[muuda | muuda lähteteksti]
Vaas lilledega aknal, 1618

Ambrosius Bosschaerti loomingus on levinud õlimaalid vaskplaadil või tahvlil. Ta signeeris oma maale monogrammiga AB (milles B asetses A sees) ja ta teosed on väikesemõõdulised.[1]

Varasemad Bosschaerti lillemaalid pärinevad aastast 1605 ja tema tuntumad teosed on “Lilledega vaas” (1618) ja “Lilled klaasist vaasis" (1614). Mõlema töö puhul on näha tema suurepärast värvi- ja vormikasutust. [6] [1]

Lillebukett klaasist vaasis, 1621

Ambrosiuse stiilile on iseloomulik läbikumavus ja peene viimistlus, mille ta saavutas lisades värvilise glasuuri kihte, kasutades meisterlikku tehnikat, siludes ära kõik pintslijäljed, hajutades neid seni kuni need muutusid peaaegu nähtamatuks. Võrreldes tema kaasaegsetega, Jan Brueghel I ja Jacques de Gheyn II maalisid pastoossemalt. Kui Bosschaerti maalidel on tulpide värvid maalitud õrnade pintslitõmmetega, mis moodustavad ühtlase paksusega kihid, siis Bruegheli töödel on värvikasutus vabam, maalitud on kumerate joontega ja esineb paksemaid värvilaike. Bosschaert loob oma maalidel harmoonilise atmosfääri, tema teosed on võrreldes kaasegsetega tasakaalukamad ja tema lillemotiivide kasutus tekitab korrapärase ja rahuliku üldmulje. Tema teostele on omane veel range sümmeetria ja see, et tavaliselt on kompositsioonis suurem lill buketi keskel üleval ning tihti on selleks lilleks tulp. Bosschaerti värvikasutus on nüansirikas ja maalidel ümbritseb lilli tavaliselt terav peenike kontuur, mis on valget värvi või antud lille värvi. Suuremat lille raamivad väiksemad eri sortidest lilled ühendavad buketi tervikuks. [1]

Tema maalidel on lilli kujutatud teatud kergusega, varjud ei tundu lilledest osa olevat või neid mõjutavat. Kunagi pole fookuses lehestik oma tumedate toonidega. Enamjaolt asetsevad lillebuketid röömerites (klaasist karikakujuline veiniklaas), hiina portselanist kullatud aluste ja kõrgete suudega vaasides ning korvides. Anumate ees on tema maalidel eksootilised teokarbid ja putukad ning röövikud (liblikad, kärbsed, kiilid) ning mõned üksikud lilleõied. Kui alguses maalis ta lilled ühtsele halli-mustale taustale, siis alates 1619. aastast asetas Bosschaert oma maalidel lillebuketid kaarja niši alla maalilise maastiku taustale. Maastikud kujutasid peamiselt mägesid ja jõgesid ning vahetevahel ka sinist taevast kohevate pilvedega. Maastikute taustal kujutamine viitas lillede ühendusele loodusega ja nende algsele päritolule. [1]

Ambrosius Bosschaert I oli üks esimesi kunstnike, kes kujutas lilledega vaikelu ja seeläbi muutis ta Middleburgi ning Utrechti uuenduslikeks kunstikeskusteks Hollandis. [2] [3] Kunstniku loodud pärandit jäid edasi kandma tema kolm poega Johannes, Ambrosius II ja Abraham ning ka õemehed Balthasar ja Johannes van der Ast, kes jätkasid rikkalike lillemaalide traditsiooni.[4]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Sam Segal, Klara Alen, Dutch and Flemish Flower Pieces (Leiden: Brill, 2020).
  2. 2,0 2,1 “Ambrosius Bosschaert the Elder: A pioneer of Floral Still Life” The John Dyer Gallery [külastatud 02.11.2024].
  3. 3,0 3,1 Germain Bazin, Baroque and Rococo, (London: Greenwood Publishing Group, 1964).
  4. 4,0 4,1 4,2 David Piper, Kunstiajalugu: Kunstiajalugu läbi aegade, sisaldab peatükke keskaegsest ja vararenessansi kunstist, 16. sajandist, barokiajastust ja Aasia kunstist (Tallinn: Varrak 2007).
  5. 5,0 5,1 Anne Goldar, Tulipmania: Money, Honor, and Knowledge in the Dutch Golden Age (Chicago: University of Chicago Press 2007).
  6. 6,0 6,1 Wolfgang Stechow, „Ambrosius Bosschaert: Still Life“, The Bulletin of the Cleveland Museum of Art, 53, 3, (1966) (Cleveland: Cleveland Museum of Art), lk 61–65.