Ambroosiuse laul
Ilme
Ambroosiuse laul on vanim lääne kirikulaul, mis levis Itaalias umbes 5. sajandist.
Laul on nimetatud Milano piiskopi püha Ambrosiuse auks, kuigi Ambrosius ei olnud otseselt sellega eriti seotud.
|
Ambroosiuse laulu meloodilist stiili iseloomustab paljude väikeste meloodiaosade pidev kordamine ja vaba kombineerimine, võimalikud on ka väikesed muutused, figuurivariatsioonid. Lihtsa süllaabilise stiili kõrval leidub ülipikki melisme (kuni 200 nooti silbi kohta). Tuntum Milano kaudu levinud laululiik on ambroosiuse hümn, mis võeti kasutusele kogu ladinakeelses kirikus. Kuigi võib arvata, et suur osa ambroosiuse lauludest pärinevad juba 4.– 5. sajandist, on esimesed loetavad käsikirjad meieni jõudnud 10.–11. sajandist.