Amavaka keel

Amavaka keel
Piirkonnad	Peruu, Brasiilia
Kokku kõnelejaid	310
Keelesugulus	pano keeled  amavaka keel
Keelekoodid
ISO 639-3	amc

Amavaka (ka amaguako, amawaka, ameuhauge, ipitineri, savako) on keel, mida kõneldakse Ucayali, Madre de Diosi ja Amazonase piirkonna edelaosas Peruus ning Acre osariigis Brasiilias.

Kõnelejate arv

Etnilisi amavaka keele kõnelejaid on 300–500 Peruus ja 200 Brasiilias. 2000. aasta loenduse järgi eeldatakse, et Peruus on kõnelejaid tegelikult 90 või vähem. Brasiilias on 1995. aasta seisuga 220 kõnelejat.

Keelekasutus

Amavaka keelt kõneldakse peamiselt kodudes ja külades, enamik kõnelejaid on vanemad täiskasvanud. Keelt oskavad vaid need lapsed, kes on geograafiliselt sügaval kogukonna sees. Keele kasutamist halvendab asjaolu, et kogukond on identiteedikriisis segaabielude pärast teiste rahvastega, mis annavad tõuke rääkida muid keeli, peamiselt hispaania keelt. Peruu aladel on amavaka keele elusust hinnatud 7-ga, Brasiilia aladel 8b-ga, mis tähendab põhimõtteliselt väljasurnud keelt.

Kirjaoskus on kuni 50% inimestel. Aastatel 1963–1977 tõlgiti mõni osa piiblist kohalikku keelde. Avaldatud on sõnaraamat ja grammatikaõpik.

Dialektid

Amavaka keelel on neli dialekti: Peruus kashinawa ja shipibo-conibo, Brasiilias inuvaken ja viwivakeu.

Arvsõnad

1 – tíí

2 – rávuu

3 – químishá

4 – cuátoro

5 – mûcun

6 – rávuurivicún

7 – múcun-tóhastináquiha

8 – múcun-papiicun-cutahax

9 – râvuuriví

10 – múcun-quiyoo

Keele foneetiline struktuur

Amavaka keeles on järgmised häälikud:

Konsonandid	Huulhäälik	Hambasombuhäälik (alveolaar)	Post-alveolaarne	Palataalne konsonant	Pehme suulaehäälik	Kõrisulghäälik
Sulghäälikud	p	t			k	ʔ
Afrikaat		ts	tʃ
Frikatiiv		s	ʃ		x	h
Nasaalsed	m	n
Poolvokaal	w			j
Laksuv häälik		r
Vokaalid	Eesvokaal	Keskvokaal	Tagavokaal
Kõrge vokaal	i ĩ	ɨ ɨ̃
Keskmine vokaal			o õ
Avatud vokaal		a ã

Tähestik

Amavaka tähestik on laenatud hispaania keelest, kuid sellel on mõningaid iseärasusi. Näiteks täheühend ch hääldatakse nagu tš, inglise keeles chair 'tool' – amavaka keeles kirjutatakse č. Täheühend tz on hispaania keeles pigem ts, inglise keeles cats 'kassid' – amavaka keeles hääldatakse aga th-na. Häälik z on kui s (sing 'laulma'; või th, inglise keeles the 'see').

Keelenäide

Tzovan jato jumahaito hinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Tzovan jato zinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Jonitzan derechocavizyahtoxrivimun vacunoxcanquihqui. Quiyoovinin shinanquin hiromaquin jaucuzahavorahquiqui shinantimunhcanquihqui. Vacurazixquicavizhi quiyoovinixjatimunhcanquihnucanpu.

Eesti keeles ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni 1. artikkel: Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.

Kirjaviis

Kirjutatakse ladina tähestikus, sest amavaka keel sarnaneb olemuselt ja häälduselt kastiilia keelega. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste tähekombinatsioonide või th puhul. Nasaalhäälikute puhul tuleb lisaks jälgida sõna intonatsiooni, mis kirjapildis väljendub rõhumärgina: a – madal toon, á – kõrge toon. Kuna seda esineb küllaltki palju, siis on keel ilmekas ja emotsioonirikas.

Muud huvitavat

Enamik morfeeme amavaka sõnades on seotud. Mõni neist on ka kui kliitikud – -hnu / -nu.
'Hiya-x -mun hun jo -cu -hnu.
Inglise keeles It is I who has arrived.