Amavaka keel
Amavaka keel | |
---|---|
Piirkonnad | Peruu, Brasiilia |
Kokku kõnelejaid | 310[1] |
Keelesugulus |
pano keeled amavaka keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | amc |
Amavaka (ka amaguako, amawaka, ameuhauge, ipitineri, savako) on keel, mida kõneldakse Ucayali, Madre de Diosi ja Amazonase piirkonna edelaosas Peruus ning Acre osariigis Brasiilias.[1][2]
Kõnelejate arv
[muuda | muuda lähteteksti]Etnilisi amavaka keele kõnelejaid on 300–500 Peruus ja 200 Brasiilias. 2000. aasta loenduse järgi eeldatakse, et Peruus on kõnelejaid tegelikult 90 või vähem. Brasiilias on 1995. aasta seisuga 220 kõnelejat.[1]
Keelekasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Amavaka keelt kõneldakse peamiselt kodudes ja külades, enamik kõnelejaid on vanemad täiskasvanud. Keelt oskavad vaid need lapsed, kes on geograafiliselt sügaval kogukonna sees. Keele kasutamist halvendab asjaolu, et kogukond on identiteedikriisis segaabielude pärast teiste rahvastega, mis annavad tõuke rääkida muid keeli, peamiselt hispaania keelt. Peruu aladel on amavaka keele elusust hinnatud 7-ga, Brasiilia aladel 8b-ga, mis tähendab põhimõtteliselt väljasurnud keelt.[1]
Kirjaoskus on kuni 50% inimestel. Aastatel 1963–1977 tõlgiti mõni osa piiblist kohalikku keelde. Avaldatud on sõnaraamat ja grammatikaõpik.[3][4]
Dialektid
[muuda | muuda lähteteksti]Amavaka keelel on neli dialekti: Peruus kashinawa ja shipibo-conibo, Brasiilias inuvaken ja viwivakeu.[1]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]1 – tíí
2 – rávuu
3 – químishá
4 – cuátoro
5 – mûcun
6 – rávuurivicún
7 – múcun-tóhastináquiha
8 – múcun-papiicun-cutahax
9 – râvuuriví
10 – múcun-quiyoo[5]
Keele foneetiline struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Amavaka keeles on järgmised häälikud[6]:
Konsonandid | Huulhäälik | Hambasombuhäälik (alveolaar) | Post-alveolaarne | Palataalne konsonant | Pehme suulaehäälik | Kõrisulghäälik |
---|---|---|---|---|---|---|
Sulghäälikud | p | t | k | ʔ | ||
Afrikaat | ts | tʃ | ||||
Frikatiiv | s | ʃ | x | h | ||
Nasaalsed | m | n | ||||
Poolvokaal | w | j | ||||
Laksuv häälik | r | |||||
Vokaalid | Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |||
Kõrge vokaal | i ĩ | ɨ ɨ̃ | ||||
Keskmine vokaal | o õ | |||||
Avatud vokaal | a ã |
Tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]Amavaka tähestik on laenatud hispaania keelest, kuid sellel on mõningaid iseärasusi. Näiteks täheühend ch hääldatakse nagu tš, inglise keeles chair 'tool' – amavaka keeles kirjutatakse č. Täheühend tz on hispaania keeles pigem ts, inglise keeles cats 'kassid' – amavaka keeles hääldatakse aga th-na. Häälik z on kui s (sing 'laulma'; või th, inglise keeles the 'see').[7]
Keelenäide
[muuda | muuda lähteteksti]Tzovan jato jumahaito hinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Tzovan jato zinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Jonitzan derechocavizyahtoxrivimun vacunoxcanquihqui. Quiyoovinin shinanquin hiromaquin jaucuzahavorahquiqui shinantimunhcanquihqui. Vacurazixquicavizhi quiyoovinixjatimunhcanquihnucanpu.
Eesti keeles ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni 1. artikkel: Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.[8]
Kirjaviis
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjutatakse ladina tähestikus, sest amavaka keel sarnaneb olemuselt ja häälduselt kastiilia keelega. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste tähekombinatsioonide või th puhul. Nasaalhäälikute puhul tuleb lisaks jälgida sõna intonatsiooni, mis kirjapildis väljendub rõhumärgina: a – madal toon, á – kõrge toon. Kuna seda esineb küllaltki palju, siis on keel ilmekas ja emotsioonirikas.[9]
Muud huvitavat
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik morfeeme amavaka sõnades on seotud. Mõni neist on ka kui kliitikud – -hnu / -nu.
'Hiya-x -mun hun jo -cu -hnu.
Inglise keeles It is I who has arrived.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.ethnologue.com/language/amc
- ↑ http://multitree.org/codes/amc.html
- ↑ Diccionaro amahuaca. Hyde, Sylvia Y. Instituto Lingüistico de Verano. 1980
- ↑ Aspects of Amahuaca Grammar. An Endangered Language of the Amazon Basin. Sparing-Chavez Margarethe. SIL e-Books. 2012.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 24. novembril 2013.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.sil.org/resources/publications/entry/51672
- ↑ http://linguistics.berkeley.edu/~saphon/en/inv/Amahuaca.html
- ↑ http://www.omniglot.com/writing/amahuaca.htm
- ↑ http://www.language-archives.org/language/amc