Alutaguse praostkond
| Asutatud | 1772 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1951 |
| Tegevuspiirkond | Alutaguse: Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kirikukihelkonna kogudused |
Alutaguse praostkond oli luteri kiriku praostkond Eestis, mis moodustati 1772. aastal ja ühines 1. jaanuaril 1951 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viru praostkonnaga.
Aastatel 1580–1582 vallutas Rootsi, Moskva ja Rootsi vahelises Kahekümneviieaastases sõjas, Karjala ning Ingeri, Jaanilinna ja Narva. Rootsi riigikiriku superintendent Hermann Samsoni eestvõttel loodi 1636. aastal kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond.
Pikemalt artiklis Narva praostkond
Alutaguse praostkond
[muuda | muuda lähteteksti]Alutaguse praostkond moodustati Venemaa keisririigi valitsusajal, 1772. aastal[1] Virumaa idaosast: Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kihelkonnast.
Asehalduskorra ajal (1784–1796) oli igas kreisis eraldi praostkond. Tallinna asehaldurkonna Tallinna asehaldusvalitsuse publikaat 20.03.1785 kehtestas järgmise kirikliku jaotuse: Tallinna praostkond; Paldiski 1., 2. praostkond; Rakvere 1., 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond)[1]. Aseahalduskorralduseaegsed muudatused annulleeriti keiser Paul I poolt 26. veebruaril 1797 ja taastati asehalduskorraeelne halduskord. See tähendas ka endisaegsete praostkondade süsteemi taastamist.
1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusega moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad, VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas olid Alutaguse praostkonnas (saksa k. Propst-Sprengel Allentacken)[2][3]:
- Viru-Nigula kogudus, Viru-Nigula kirikus (Maholm, St. Nicolai-Kirche)
- Jõhvi Mihkli kogudus; abikirikud Pühajõe kogudusel Pühajõel ja Iisaku kogudusel Iisakus (Jewe, Filial Pühhajöggi und Isaak)
- Lüganuse Ristija Johannese kogudus, Lüganuse kirikus (Luggenhusen)
- Vaivara Maarja kogudus Vaivara kirikus; abikirik Peeterristi kirik (Waiwara, Fil. Peters-Capelle),
1864. aastal moodustati Iisaku kihelkond ja 1867. aastal Iisaku kogudus eraldus eraldi kogudusena.
1884. aastal ehitati Vaivara koguduse abikirik Joaoru Aleksandri kirik Narva Aleksandri kogudusele ja 1900. aastal Vaivara koguduse abikirik Narva-Jõesuu Nikolai kirik Narva-Jõesuu Niguliste kogudusele.
20. sajandi alguses olid Alutaguse praostkonna kirikukihelkonnad Rakvere kreisis Virumaal: Nigula kihelkond, Lüganuse kihelkond, Jõhvi kihelkond, Iisaku kihelkond, Vaivara kihelkond[4]. Rakvere kreisi aladel tegutses ka Viru praostkond.
Alutaguse praostid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1634– [5], Martinus Beer/Martinus Bär (surn. 1646/1648), Alutaguse praost, Narva Johannese koguduse pastor[6]
- 1638 (1639)–1643 ?[7], Andreas Besicke, Viru ja Alutaguse praost ning Lüganuse koguduse pastor
- 1641–1645[8], Ericus Johannis Falck, Alutaguse praost[9] ning Narva Johannese rootsi-soome koguduse pastor, Narva konsistooriumi assessor
- 1643–1647, Reiner Brocmann, Virumaa ja Alutaguse praost ja Kadrina Katariina koguduse pastor
- 1649–, Martin Zarenius[10] (1608–1657), Viru ja Alutaguse praost ning Haljala koguduse pastor
- 1659–1673, Michael Scholbach, Virumaa ja Alutaguse praost ning Viru-Nigula koguduse pastor
- 1674–1695, Johann Engelhard Bender, Virumaa ja Alutaguse praost ning Väike-Maarja koguduse pastor
- 1706–1710, Christian Kelch, Virumaa ja Alutaguse praost ning Viru-Jaakobi koguduse pastor
- 1731–1733, Georg Handtwig, Virumaa ja Alutaguse praost ning Kadrina Katariina koguduse pastor
- 1734–1750, Paul Johann Knieper, Virumaa ja Alutaguse praostkonna praost ning Jõhvi Mihkli koguduse pastor
- 1753–1759, Samuel Nauhausen, Virumaa ja Alutaguse praost ja Kadrina Katariina koguduse pastor
- 1771–1780, Friedrich Immanuel Arvelius, Alutaguse praost ja Viru-Nigula koguduse pastor
- 1795–1797, Johann Gottfried Dietrich (1731–1797)[11], Alutaguse praost ja Vaivara koguduse pastor
- 1798–1816, Peter Koch (1757–1816), Alutaguse praost[12][13], 1782–1816 Jõhvi Mihkli koguduse pastor
- 1816–1844, Carl Friedemann Vogt, Alutaguse praostkonna praost ja Lüganuse Ristija Johannese koguduse pastor
- 1844–1847, Carl Friedrich Koch (1787–1847)[14], Alutaguse praost ning Jõhvi Mihkli koguduse pastor
- 1847–1863, Gustav Hasselblatt, Alutaguse praost[15] ja Viru-Nigula koguduse pastor
- 1863–1871, Friedrich Ferdinand Meyer, Alutaguse praost ja Jõhvi Mihkli koguduse pastor
- 1882–1903, Fromhold Hermann Hunnius, Alutaguse praost ja Viru-Nigula koguduse pastor
- 1904–1918, Ferdinand Walther, Alutaguse praost ja 1882–1918 Lüganuse Ristija Johannese koguduse pastor
- 1918, Johannes Heinrich Luther, Alutaguse praostkonnapraost ning Narva Johannese koguduse pastor
Eesti Vabariigi algul liideti Narva kirikud, sh ka EELK Narva Aleksandri kogudus, Narva Peetri kogudus, Narva Rootsi-Soome Mihkli kiriku Soome-Rootsi Mihkli kogudus, Alutaguse praostkonnaga Narva-Alutaguse praostkonnaks[1]. Narva-Alutaguse praostkond liideti 1951. aastal Viru praostkonnaga[1].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 8.2.3. Praostkonnad, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ "Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher im Gouvernement Estland belegenen Güter, Pastorate und Landstellen", im Rigascher Almanach für 1862, S. 159–174
- ↑ Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 15-18
- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 74-75
- ↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 107, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
- ↑ Das Inland 1836 nr 36, seite 593
- ↑ Besicke, Andreas, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
- ↑ Ericus Johannis Falck, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 549
- ↑ Zarenius, Martin[alaline kõdulink], TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
- ↑ Dieterichs, Johann Gottfried (1731-1797) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Koch, Peter (1757-1816) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Leo Anvelt, О. W. Masing Lüganusel. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 12, lk 729
- ↑ Koch, Carl Friedrich (1787-1847) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 4