Mine sisu juurde

Alutaguse praostkond

Allikas: Vikipeedia
Alutaguse Praostkond
Asutatud 1772
Tegevuse lõpetanud 1951
Tegevuspiirkond Alutaguse: Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kirikukihelkonna kogudused

Alutaguse praostkond oli luteri kiriku praostkond Eestis, mis moodustati 1772. aastal ja ühines 1. jaanuaril 1951 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viru praostkonnaga.

Aastatel 1580–1582 vallutas Rootsi, Moskva ja Rootsi vahelises Kahekümneviieaastases sõjas, Karjala ning Ingeri, Jaanilinna ja Narva. Rootsi riigikiriku superintendent Hermann Samsoni eestvõttel loodi 1636. aastal kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond.

 Pikemalt artiklis Narva praostkond

Alutaguse praostkond

[muuda | muuda lähteteksti]

Alutaguse praostkond moodustati Venemaa keisririigi valitsusajal, 1772. aastal[1] Virumaa idaosast: Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kihelkonnast.

Asehalduskorra ajal (1784–1796) oli igas kreisis eraldi praostkond. Tallinna asehaldurkonna Tallinna asehaldusvalitsuse publikaat 20.03.1785 kehtestas järgmise kirikliku jaotuse: Tallinna praostkond; Paldiski 1., 2. praostkond; Rakvere 1., 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond)[1]. Aseahalduskorralduseaegsed muudatused annulleeriti keiser Paul I poolt 26. veebruaril 1797 ja taastati asehalduskorraeelne halduskord. See tähendas ka endisaegsete praostkondade süsteemi taastamist.

1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusega moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad, VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas olid Alutaguse praostkonnas (saksa k. Propst-Sprengel Allentacken)[2][3]:

1864. aastal moodustati Iisaku kihelkond ja 1867. aastal Iisaku kogudus eraldus eraldi kogudusena.

1884. aastal ehitati Vaivara koguduse abikirik Joaoru Aleksandri kirik Narva Aleksandri kogudusele ja 1900. aastal Vaivara koguduse abikirik Narva-Jõesuu Nikolai kirik Narva-Jõesuu Niguliste kogudusele.

20. sajandi alguses olid Alutaguse praostkonna kirikukihelkonnad Rakvere kreisis Virumaal: Nigula kihelkond, Lüganuse kihelkond, Jõhvi kihelkond, Iisaku kihelkond, Vaivara kihelkond[4]. Rakvere kreisi aladel tegutses ka Viru praostkond.

Alutaguse praostid

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi algul liideti Narva kirikud, sh ka EELK Narva Aleksandri kogudus, Narva Peetri kogudus, Narva Rootsi-Soome Mihkli kiriku Soome-Rootsi Mihkli kogudus, Alutaguse praostkonnaga Narva-Alutaguse praostkonnaks[1]. Narva-Alutaguse praostkond liideti 1951. aastal Viru praostkonnaga[1].

  1. 1 2 3 4 8.2.3. Praostkonnad, Eesti Ajalooarhiiv
  2. "Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher im Gouvernement Estland belegenen Güter, Pastorate und Landstellen", im Rigascher Almanach für 1862, S. 159–174
  3. Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 15-18
  4. Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 74-75
  5. Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 107, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
  6. Das Inland 1836 nr 36, seite 593
  7. Besicke, Andreas, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
  8. Ericus Johannis Falck, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
  9. Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 549
  10. Zarenius, Martin[alaline kõdulink], TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
  11. Dieterichs, Johann Gottfried (1731-1797) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  12. Koch, Peter (1757-1816) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  13. Leo Anvelt, О. W. Masing Lüganusel. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 12, lk 729
  14. Koch, Carl Friedrich (1787-1847) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  15. Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 4