Alutaguse (ajalooline piirkond)

Alutaguse on ajalooline piirkond Virumaal, kirde-Eestis.

Alutaguse muinaskihelkond piirnes läänes Askälä ja võib-olla ka Lemmu kihelkonnaga, põhjas Soome lahega, idas Narva jõe ja Novgorodi vürstiriiki kuuluva Vadjamaaga ning lõunas Peipsi järvega..

Alutaguse keskajal

Garlieb Merkeli kaart 13. sajandi Liivimaast

Aastatel 1219–1220 allutas ja ristis Taani Põhja-Eesti, sealhulgas Virumaa koos Alutaguse kihelkonna aladega. 1219–1238 oli kihelkond koos ümbritsevate kihelkondadega võimuvõitluste tallermaa ning Alutaguse kihelkonnas vahetus neil aegadel 12 korda peremees. 1238. aastal tagastati Stensby lepinguga Taanile kogu Põhja-Eesti (mis vahepeal oli Mõõgavendade ordu ja tema järglase Liivi ordu valduses) ning Põhja-Eesti koos Alutagusega kuulus Taani kuninga Eestimaa hertsogkonda.

Aastatel 1219–1241 koostasid mungad Taani hindamisraamatu, mille järgi oli Alutagusel (Alentagh), 316 adramaad (talu). Hindamisraamatus on nimetatud külasi: Puru (25 adramaad), Jõhvi (20), Saka (20), Kahula (18), Odris (18, praeguse Kohtla Vanaküla kohal), Järve (16, paiknes Kohtla-Järve Vanalinna ja Järve linnaosa vahel). Auwe (15, hiljem Oja, praegu Sompa-Vanaküla), Mäetaguse (11), Kalina (10), Atsalama (9), Tammiku (9), Võide (9), Vasavere (8), Narva (8), Kukruse (7, hilisema Kukruse mõisa kolbal), Kurtna (7), Ohakvere (6), Pühajõe (6), Ratva (6), Rausvere (6), Edise (5), Kiikla (5), Ontika (5), Pagari (5), Revinu (5, Kukruse ja Edise mõisa vahel), Paate (4, hiljem Kukruse), Peeri (4), Tõrvasküla (3, hilisema Järve mõisa kohal) ning Valaste (2). Veel kahe küla, Porte (3) ja Ville (2), asukoht on seni kindlaks tegemata. 22 adramaaga Kaytamele (Kaidma maa-ala?) hõlmas arvatavasti Kaidma, Jõuga, Sõrumäe, Iisaku ja Tärivere küla.

Taani revisjonide andmeid analüüsides läbis 1241. aastal Alutaguse kihelkonda kaks põhilist ajalooliselt välja kujunenud teed. Tänapäevaseid kohanimesid kasutades kulgesid need Narvast Toolsesse ja sealt edasi suundub tee Rakvere–Tartu või Rakvere–Kadrina suunas. Teine tee oli ühenduses Vasknarva–Rannapungerja–Laiuse kaudu Kesk-Eestiga. Kohaliku tähtsusega küladevaheliste teede kulgemist võib ainult oletada, kuid kindlasti oli olemas mööda Narva jõe läänekallast kulgenud tee Narva sadama ja Vasknarva vahel.

Hiljem laienes Alutaguse mõiste ka naabruses asetsevale Virumaa Askälä muinaskihelkonnale.

Jõhvi kindluskirik vallikraaviga, barokse tornikiivri sai kirik 1728. aastal

1256. aastast olid esimesed teated Narva linnusest, mis ehitati Narvia küla lähistele, esialgu küll Narva jõe paremale kaldal. 1346. aastast olid ka esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas. Alutagusel ei kujunenud välja oma rüütelkonda, sest enamik külasid oli läänistamata, kuuludes otse Taani kuningale, maade läänistamine järgnevatel sajanditel kaasa Alutaguse lähenemise Virumaale.

Alutaguse kihelkonna maadele moodustati 13. sajandil Jõhvi, Lüganuse ja Narva kihelkond. Alutaguse keskuseks oli Jõhvi, kihelkonnakeskusena on Jõhvit ajalooürikutes esmamainitud 1354. aastal. Jõhvi kindluskirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse ja Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva ordulinnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel.

 Pikemalt artiklites Eestimaa hertsogkond ja Eesti keskaeg

Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis

Taani kuninga poolt Eestimaa valduste müümisel Saksa Ordu kõrgmeistrile, Liivimaa Ordu kinnitas 1346: aastal rüütelkonnale Harjus, Virumaal ja Alutagusel erilise statuudi, mis säilitas Taani kuninga poolt antud laialdased õigused ja moodustati ordule iseloomulikud haldusüksused foogtkonnad, kusjuures Alutagusest moodustati Narva ja Virumaast Rakvere foogtkond.Kui ordumeister Goswin von Herike lasi ehitada Vasknarva ordulinnuse, loodi tõenäoliselt 1349. aastal Vasknarva foogtkond, kuid see hävitati juba samal aastal ja võimalik, et foogtkonna alad liideti seejärel ligi 80 aastaks Narva foogtkonnaga. 1427. aastal, seoses Vasknarva foogtkonna taasloomisega jaotati Alutaguse kaheks haldusüksuseks, Narva ja Vasknarva foogtkonnaks, mille piir kulges Mustajõe ja Gorodenka jõe vahelisel joonel.

Vene tsaaririigi vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577

 Pikemalt artiklites Vene-Liivi sõda, Liivi sõda ja Kahekümneviieaastane sõda

Liivimaa sõja esimese etapi, Vene–Liivimaa sõja tulemusel vallutas Moskva tsaaririik Vana-Liivimaal: Narva, Tartu ja Alutaguse alad. Alutaguse ja Virumaa langesid Vene vägede kätte 1558. aastal.

Alutaguse varauusajal

Alutaguse, Eestimaa ja Ingeri 1659. aasta Adam Oleariuse Carte de la Livonie ou Lifland kaardil

Aastatel 1580–1582 vallutas Pontus De la Gardie Moskva ja Rootsi vahelises Kahekümneviieaastases sõjas, Karjala ning Ingeri, Jaanilinna ja Narva. Vene vägi oli sunnitud Põhja-Eestist lahkuma. Aastatel 1581–1591 kuulus Alutaguse Rootsi Ingeri koosseisu ja 1591–1617 olid endised Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatud Narva lääniks ning Alutaguse oli Rootsi Ingeri osa, ülejäänud Virumaa aga Rakvere linnuselään. Rootsi ajal, aastast 1623 nimetati Virumaa Narva kihelkond Vaivara kihelkonnaks (Waywerschen Kerspel). Rootsi riigikiriku superintendent Hermann Samsoni eestvõttel loodi Liivimaa kindralkubermangus 1636. aastal kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond Narva praostkonda kuulusidVirumaa ja Ingerimaa kubermangu Narva, Ivangorodi lään, Jama lään, Koporje lään, Nöteborgi lään.

Johannes Blaeu, Geographia Blaviana (1659)

1680

Virumaa ja Alutaguse, Baltia quae et Scandia, Finningia (1659)

17. sajandi alguses asusid Alutaguse piirkonda põgenikud Venemaalt, põgenedes Peipsi järvest lääne pool toimunud Ingeri sõja ja Segaduste aja eest. Sajandi lõpus rändasid vene vanausulised Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis. Ümberasunud vene õigeusklike luteri usku ümberpööramise soodustamiseks ehitati piirkonda Iisaku kirik ning moodustati ka eraldi Iisaku kihelkond. Usuvahetuse omaksvõtnute kohta tuli kasutusele nimetus poluvernikud (pooleusulised).

 Pikemalt artiklis Vanausulised Eestis

1641 nimetati piirkonda esimene Narva, Ingeri ja Alutaguse Narva ja Ingerimaa superintendendiks Heinrich Stahl, Narvas.. 1651. aastal ühendati aga Alutaguse Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult Eestimaa kubermanguga, Narva, kui Ingerimaa keskus aga ühendati Ingeriga. 1654. aastal moodustati Jõhvi ja Vaivara kihelkonna kaugematest osadest Iisaku kirikukihelkond, mis sellistes piirides eksisteeriris iseseisvana aastani 1744. Uuesti moodustati Iisaku kihelkond 1867. aastal.

Ajaloolist Alutaguse kihelkonna nime, kui ajaloolist territoriaalset mõistet, mis hõlmas antud territooriumil asuvaid väiksemaid haldusüksusi, kasutati kuni 19. sajandini paralleelselt antud ajal kehtiva haldusjaotusega. Samuti oli rahvasuus kasutusel Alutaguse kui koondmõiste Virumaa nelja idapoolse (Vaivara, Iisaku, Jõhvi ja Lüganuse kihelkonna) kohta.

Venemaa keisririigis

 Pikemalt artiklites Põhjasõda Eesti alal ja Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides

1772. aastal moodustati Viru praostkonnas Virumaa idaosa Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kihelkonnast Alutaguse praostkond. 20. sajandi alguses olid Alutaguse praostkonna kirikukihelkonnad Rakvere kreisis Virumaal: Nigula kihelkond, Lüganuse kihelkond, Jõhvi kihelkond, Iisaku kihelkond, Vaivara kihelkond.

 Pikemalt artiklis Narva-Alutaguse praostkond

1888 saatis õigeusu kirik Kostroma Ipatjevi kloostrist nunn Varvara (Blohhina) kolme õe saatel Virumaale haigeid ravitsema. Aastal 1891 anti luba rajada Pühtitsasse nunnaklooster, mille esimeseks eestseisjaks saigi ema Varvara. Ehituse patroon oli Eestimaa kindralkuberner vürst Sergei Šahhovskoi. Kloostri peakirik ehitati kohta, kus varem oli ehitusjärgus luteri Illuka kirik. Uue kiriku rajamisel kasutati osaliselt Illuka kiriku materjali. Kuremäe klooster, Kuremäe külas oli esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster.

Uuemal ajal muutus Alutaguse tähendus rohkem mõisteks Alutaguse metsad, tähistamaks suuri metsaalasid Ida-Viru maakonna kesk- ja lõunaosas.

Alutaguse Eesti Vabariigis

Eesti haldusjaotus 1925. aastal.

Eesti iseseisvumisel moodustati 1920. aastal omaette Alutaguse maakond koos Narva linnaga. Eelkõige pealinna valiku probleemi tõttu likvideeriti maakond 1921. aastal. Alutaguse nimi kerkis arutlustes ka hiljem haldusüksuse nimevariandina üles. 1939. aastal moodustati, 1939. aasta vallareformiga Alutaguse vald.

 Pikemalt artiklites Alutaguse maakond ja Alutaguse vald (1939)

Eesti NSV-s

Eesti NSV haldusjaotus 1957. aastal

Eesti NSV-s rajoonide moodustamisega, moodustati Alutaguse läänepoolsest osast Kiviõli rajoon (Askele muinaskihelkonna järeltulija), idapoolsest Narva linnapiirkond ja keskosast Jõhvi rajoon. 1959. aastal moodustati Kiviõli ja osast Jõhvi rajoonist Kohtla-Järve linnapiirkond, millega 1961. aastal ühendati ülejäänud Jõhvi rajooni osa, 1962. aastal liideti ka seni Jõgeva rajooni kuulunud Lohusuu-Avinurme ümbrus. 1964 aastal reorganiseeriti Kohtla-Järve ja Narva linnapiirkond Kohtla-Järve rajooniks, kuhu kuulus ka Alutaguse külanõukogu.

Alutaguse piirkonna kronoloogia

Taani riik

• 1219–1220 – Taani allutas ja ristis Virumaa ning Alutaguse kihelkonna alad.
• 1223–1224 – saarlaste algatatud ülestõusust võtsid osa ka alutaguslased. Ülestõusu käigus vabastati vallutajatest peaaegu kogu Eesti (v a Tallinn).
• 1238 – Stensby lepinguga tagastati Taanile 1227. aastast Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu) käes olnud maad (Harjumaa, Revala, Virumaa).
• Taani hindamisraamatus, mida koostati kuni 1241. aastani, oli Alutagusel Alentagh 316 adramaad.
• 1253 – novgorodlased ja karjalased laastasid maa-alad lääne pool Narva jõge.
• 1255 – toimus venelaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse
• 1256 – esimesed teated Narva linnusest, mille olid Narvia küla lähistele ehitanud taanlased.
• 1267 – toimus kaks venelaste rüüsteretke läbi Alutaguse Rakvere alla.
• 1268 – jaanuaris tuli mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe ning läksid Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti.
• 1268. aasta 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased said lahingus lüüa. Novgorodi vürst Daumantas rüüstas tagasiteel Virumaad.
• 1294 – Novgorodi vürsti väesalk põletas Narva
• 13. sajandil – moodustati Alutaguse kihelkonna aladele Jõhvi ja Narva kirikukihelkond (hilisem Vaivara kihelkond).
• 18. veebruaril 1268 ründasid kihelkonda Novgorodi vürst Dmitri ja Pihkva vürst Daumantase väed.
• 14. sajandini – ei olnud Alutaguse kihelkond halduslikult jagatud.
• 1341 – venelased põletasid teist korda Narva asula
• 1346 – esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
• 1346 – Taani kuningas Valdemar IV müüs pärast Jüriöö ülestõusu oma Eesti valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnusega) Saksa ordule umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivi ordule.

Liivi orduriik

• 1347. aastal algas Alutagusel Liivi ordu võimuperiood. Moodustati Narva foogtkond, kuhu kuulus ka Vaivara kihelkonna ala.
• 1347 – alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist.
• 1349 – moodustati Vasknarva foogtkond, samal aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene Vasknarva ordulinnus, kuid pihkvalased hävitasid selle sõjakäiguga samal aastal.
• 1354 – mainiti esimest korda Jõhvi kihelkonda Alutaguse kihelkonna koosseisus.
• 1367 – venelased põletasid kolmandat korda Narva.
• 1407 – 29. juunil tungisid pihkvalased vürstide Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.
• 1427–1442 ehitas Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnusest sai Vasknarva foogtkonna keskus.
• 1501 – venelaste vägi, kus oli palju tatarlasi, tungis röövides ja rüüstates Alutaguse ja Virumaa kaudu Harjumaale. Sõjaväel olid kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida. Teine vene vägi tegutses samal ajal Lõuna- ja Kesk-Eestis. Kuuenädalase rüüstamise järele hävitati palju majapidamisi ja vähenes kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas märkis ära 40 000 tapetut ja vangivõetut.

Liivi sõda

• 22. jaanuar 1558 – Moskva vägi tungis põhjas Alutaguse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestis kolm nädalat.
• 11. mai 1558 – moskvalased vallutasid Narva.
• 6. juuni 1558 – moskvalased vallutasid Vasknarva.
• 4.–6. juuni 1561 – andis Viru rüütelkond ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le.
• 1561, 1566 ja 1571 – katkuaastad.
• 1570 – moskvalased rüüsteretk Narva, tapeti, hävitati, põletati.
• 1573 – moskvalased suur sõjakäik Narva kaudu Eestisse, vallutati Paide linnus. Pärast Paide vallutamist liikus 16 000-meheline sõjavägi Läänemaale, sai aga Koluvere lahingus rootslastelt lüüa.
• 6. november 1581 – rootslased vallutasid moskvalastelt Narva.

Rootsi riik

• 1581–1591 – Rootsi ajal kuulus Alutaguse Ingerimaa koosseisu.
• 10. august 1583 – Venemaa sõlmis Rootsiga Pljussa vaherahu, mille alusel Põhja- ja Lääne-Eesti jäid ajutiselt Rootsi võimu alla.
• 1591–1617 – Narva ja Vasknarva foogtkond ühendati Narva lääniks.
• 15. sajandil – liideti Lüganuse kihelkonna alad halduslikult Alutaguse kihelkonnaga.
• 17. sajandil – liideti Mahu kihelkonna alad halduslikult Alutaguse kihelkonnaga. Alutaguse kihelkonna halduspiir ulatus sellest ajast Kunda jõeni.
• 1617 – oli Alutaguse kihelkond Ingerimaa osana.
• 1623 – mainiti esimest korda Vaivara kihelkonda (Waywerschen Kerspel) – endine Narva kihelkond.
• 1641 – liideti Alutaguse kiriklikult Tallinna piiskopkonnaga, Narva linnakoguduste, Ingerimaa alade Narva ja Ingerimaa superintendendiks, Narvas nimetati Heinrich Stahl, 1646. aastast aga lahutati taas Tallinna piiskopkonnast
• 1651 – ühendati Alutaguse kihelkond Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult Eestimaa kubermanguga.
• 1654–1744 – eksisteeris Iisaku kihelkond eraldi kihelkonnana. 1744. aastal liideti osa Iisaku kihelkonna alasid Jõhvi ja osa Viru-Jaagupi kihelkonnaga.
• 1658. aastal sõlmiti Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Vallisaare vaherahu, mis peatas 1656. aastal Venemaa poolt alustatud Vene-Rootsi sõja.

Vene riik

• 1700 – Riia all algas Põhjasõda. Venelaste esimesed rüüstesalgad tungisid septembris Alutagusesse. Algas Narva piiramine venelaste poolt. 19. novembril toimus Põhjasõjas esimene Narva lahing
• 1703–1704 – venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
• 1704 – venelased vallutasid Narva lahingus linna.
• 1704 – eraldati Narva maakond Alutaguse kihelkonnast ja liideti Ingerimaaga.
• 1708 – Narva ja Tartu kodanikkond viidi Venemaale sundasumisele, kes osaliselt pääsesid tagasi alles viis aastat hiljem, väga paljud aga surid asumisel.
• 1708–1722 – oli Alutaguse kihelkond koos Viru- ja Tartumaaga Narva maakonna nime all Peterburi kubermangu koosseisus kui vallutatud ala.
• 10. septembril 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, mis lõpetas Põhjasõja. Rootsi loovutas sellega Eestimaa kubermangu, Ingerimaa, Liivimaa kubermangu ja Saaremaa.
• 1771 – Alutaguse kihelkonda moodustati üks kahest Virumaa praostkonnast.
• 1783 – loodi Narva kreis, kuhu kuulusid osa Alutaguse kihelkonna maid ja osa Narva jõe taguseid alasid.
• 1797 – eraldati Narva kreisile allunud maadest Narva linn, ülejäänud maad liideti Eestimaa kubermanguga.
• 1798–1888 – moodustati Alutaguse kihelkonna adrakohtu ringkond, kuhu kuulus Iisaku, Jõhvi, Vaivara ja Viru-Nigula kihelkonna alad.
• 1816 – jõustus Eestimaa talurahvaseadus, mis vabastas talupojad pärisorjusest, kuid ei lahendanud maaküsimust.
• 1856 – 5. juunil anti välja uus talurahvaseadus, mis võimaldas talupoegadel maad rentida või osta päriseks.
• 1867 – moodustati uuesti Jõhvi kihelkonna lõunapoolsetest aladest Iisaku kihelkond.
• 1892 – liideti enamik valdu suuremateks valdadeks.

Vaata ka

• Alutaguse maakond

Kirjandus

• Arnold Schulbach. Õitsituled. Eesti Ajakirjanikkude album. Koguteos I. Eesti Ajakirjanikkude Ühingu väljaanne nr 1. Eesti Kirjastamise Ühisus. Tallinn 1922
• Otu Liiv, Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini. Koos asustuse tulunduselu ja usulise seisundi vaatluskatsega päämiselt Rootsi ajal. Kirjastus: Loodus, Tartu, 1928, 128 lk
• Vello Reima, Pilk Alutaguse ajalukku I, Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 166, 30 august 1989, lk 2
• Vello Reima, Pilk Alutaguse ajalukku II, Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 167, 31 august 1989, lk 2
• Vello Reima, Pilk Alutaguse ajalukku III, Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 169, 2 september 1989 lk 3
• Vello Reima, Pilk Alutaguse ajalukku IV, Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 170, 5 september 1989
• Vello Reima, Pilk Alutaguse ajalukku V, Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 171, 6 september 1989
• Vello Reima, Pilk Alutaguse ajalukku VI, Leninlik Lipp: EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 173, 8 september 1989

Välislingid

• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 70–75.