Altee

Allikas: Vikipeedia
Harilik altee (Althaea officinalis)
Althaea
Harilik altee
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond: Kassinaerilised Malvaceae
Perekond: Altee Althaea
L.


Altee (Althaea) nimetus on tuletatud kreekakeelest altseia, mis tähendab "raviv". Altee on rohttaimede perekond kassinaeriliste sugukonnast. Sinna kuulub 6–12 liiki, mis on levinud Euroopas, Põhja-Afrikas ja Lääne-Aasias. Ulatuvad kuni 1,5 m kõrguseni. Mitmeaastased taimed. Kasvavad niiskel pinnasel, sageli jõgede kallastel. [1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Altee oli tuntud nagu ravimtaim juba vanas Kreekas ja vanas Roomas. Alteel oli kindel koht Theophrastose, Diskoridese ja Plinius Vanema annaalides. Keskajal õitses altee kloostriaedades, kust levis ta pikkamööda lihtrahva aeda. Karl Suur (768-814 a) hindas kõrgelt ravimtaimi ning andis välja määruse, mis kohustas rahvast kasvatama ravimtaimi, nende hulgas oli ka altee. Kuid siis taim unustati ja alles XX sajandil taasavastati ja paigutati farmakopöasse. [2]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Altee eelistab niiskeid kasvukohti, teda võib leida näiteks jõe- ja järveääres, soodest, lodudelt. Alteed saab samuti kasvatada ajas ja peenral. Enam levinud Euroopas ja Lääne-Aasias, tema levikuala ulatub idas Lääne- ja Ida-Siberisse. Kasvatatakse Bulgaarias, Venemaal Krasnodari krais, Ukrainas, Ungaris, Belgias jm. Eestis altee on kultuurtaim, harva kasvab metsistunult. [3]; [4], [5]; [6]

Botaaniline iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Altee on mitmeaastane rohttaim, millel on viltjaskarvane, püstine vars (kõrgusega 60-150 cm). lehed on 3-5 hõlmised, servadel täkilised. Leherootsud on tavaliselt lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised on piklikmunajad või munajad. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged õied kasvavad 2-või 3-kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas (läbimõõduga 20-30 mm). Vili tavaliselt koosneb 15-22 osaviljast. Altee õitseb juunist septembrini.[7]

Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Droogina kasutatakse altee lehti ja peajuurt, mida kaevatatakse 2-3-aastastelt taimedelt. Juuri tavaliselt kogutakse sügisel. Lõigatakse maha peeni ning jämedaid lisajuuri, puitunud varrepoolne osa ning eemaldatakse harud. Lehti kogutakse õitsemise ajal ja enne õitsemist. Alteejuurest on saadaval kahesugune droog: esimesel on korgikiht maha-kraabitud enne kuivatamist (Althaeae radix), teisel ei ole (Althaeae radix naturale). Kogu droogi moodustavad 10-20 cm pikkused ja 1,5 cm läbimõõduga juuretükid. Maitse järgi - magus, limajas. Altee lehti kogutakse terve suve jooksul.[3] , [8]

Altee leht (Folium Althaeae)
Altee juur (Radix Althaeae)

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Droog sisaldab limaaineid: juurtes 10-20% ja lehtedes 6-12%. Lima koosneb glükaanist ja heteropolüsahhariididest, mis koosnevad D-glakturoonhapest, D-glükuroonhapest, D-galaktoosist, D-glükoosist, L-arabinoosist ja L-ramnoosist. Umbes 10% droogist moodustavad pektiinained, 37% tärklis, 10% sahharoos, kuni 2% rasvõli, kuni 2% asparagiin ning ligi 5% mineraalsoolad, peamiselt fosfaadid.[7]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Droogi (altee juuri) kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase ravimina ülemiste hingamisteede haiguste korral, samuti gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul. Tänu sellele, et droog sisaldab limaaineid, seda kasutatakse köha, bronhiidi ja trahheiidi ravimiseks. Veel droog toimib mao-sooletrakti: tarvitatakse haavandtõve ja ülehappesusega gastriidi korral. Kasutatakse vesitõmmisena, siirupina, pulbrina ja ravimteesegudes jm. Kosmeetikas valmistatakse õitest ja lehtedest tõmmis, millega pestakse põletikulist nahka ja juukseid. Taime juurtest veel valmistatakse salvi furunkulite ja mädanike vastu, lehtedest aga päikesepõletust leevendavat leotist. Rahvameditsiinis peale juure tarvitatakse ka alteeõisi ja pungi. Teed õitest valmistatakse neeru- ja kusepõiepõletiku puhul. Psoriaasi ravis on altee lehtedel ja õitel leevendav osa. Igemepõletikul ja kurgumandlite põletikul kasutatakse kuuma altee tõmmist kurgu ja suu loputamiseks. Külma altee tõmmist kasutatakse kompressina silmade limaskestade ja naha põletikul. [5], [9] ; [2] ; [1]; [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Pille Piip. "1000 taime", kirjastus: Sinisukk, 2007.
  2. 2,0 2,1 Aili Paju. "Ravimtaimed looduses ja apteegis", kirjastus: AGITAATOR, 2008
  3. 3,0 3,1 3,2 Ain Raal. "Farmakognoosia", kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010
  4. [http://%5Bhttp://www.mplants.org.ua/view_main_right.php?id=13%5D
  5. 5,0 5,1 [1]
  6. Altee
  7. 7,0 7,1 Oskar Kook, Johannes Tammeorg ja Gustav Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", kirjastus: Valgus, 1973
  8. Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.
  9. [2]