Alofi saar

Allikas: Vikipeedia
Alofitai.JPG
Futuna ja Alofi
Futuna ja Alofi (paremal)

Alofi on saar Vaikses ookeanis, mis kuulub Prantsusmaa meretagusele alale Wallisele ja Futunale ning on üks Horni saartest.

Saar on peaaegu asustamata. 2003. aastal elas saarel 2 inimest ja 2008. aastal vaid 1. Enne kontakti eurooplastega oli Alofi peaaegu sama tihedalt asustatud kui naabersaar Wallis. Endised külad olid Sologa (põhjas), Sa'avaka (kagus), Alofitai (läänes) ja Mua (loodes). Mõnedel kaartidel on märgitud ka Gaino küla põhjas. Alofit eraldab Futunast vaid 1,6 km laiune Chenal Saini väin. Need Futuna elanikud, kel on Alofil aed või istandus käivad seda igal laupäeval hooldamas. Populaarne põllukultuur on tubakas. Alofi saar on Futuna Alo hõimu valdus.

Saare pindala on 32 km² ja Mont Kolofau (tuntud ka kui Mont Bougainville) ulatub 410 m üle merepinna. 70% saarest on kaetud metsaga.

Alofi ja Futuna avastasid eurooplaste jaoks 1616. aastal hollandi meresõitjad Jacob Le Maire ja Willem Corneliszoon Schouten.