Harilik konnarohi

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Alisma plantago-aquatica)
Harilik konnarohi

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Liliopsida
Selts Konnarohulaadsed Alismatales
Sugukond Konnarohulised Alismataceae
Perekond Konnarohi Alisma
Liik Harilik konnarohi
Binaarne nimetus
Alisma plantago-aquatica

Harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) on konnarohuliste sugukonda konnarohu perekonda kuuluv üheiduleheline mitmeaastane rohttaim.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduslik nimi Alisma on keldi päritolu: see sõna tähendas keltidel vett. Esimesed taimeteadlased andsid talle nimeks Plantago, mis tähendab teelehte, lehtede sarnasuse pärast.

Konnarohu rahvapärased nimetused on vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Konnarohul on kolmnurkse läbilõikega 10–70 cm pikkune, harva kuni meetripikkune vars. Vars on püstine, alaosas jämenenud, ülaosas harunenud.[1]

Konnarohu leht

Konnarohul on 15–30 cm pikad maapinnalt juurmise kodarikuna lähtuvad terve servaga lihtlehed. Maismaavormil on lehed munajad, ümardunud või veidi südaja alusega, enam-vähem labapikkuse rootsuga, kaarroodsed. Noorte taimede lehed on paelataolised, rööproodsed. Madalas vees kasvavatel taimedel on leheroots labast selgesti pikem ja sageli esinevad ka kitsad rööproodsed ujulehed.[1]

Konnarohul on kiulised juured. Risoom on lühike ja jäme, arvukate lisajuurtega.

Konnarohu õis

Konnarohu õisik koosneb paljudest õitest, mis on 1 cm läbimõõduga. Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega, kolmetised, asuvad peenikestel 1–2 cm pikkustel raagudel[1]. Igas õies on 3 tömpi tupplehte, 3 kroonlehte ja 6 tolmukat. Tolmukapea pikkus on 0,7–1,1 mm. Tupplehed on kuni 3 mm pikkused, munajad, kileja servaga ja rohelised[1]. Kroonlehed on valged, alusel kollakad, vahel välisküljelt roosakad, tupplehtedest pikemad ja varisevad suhteliselt varakult[1].

Konnarohu seemned

Viljalehed moodustavad sageli ühe paksu männase. Õied on koondunud suurde püramiidjasse hõredasse pöörisesse[1]. Igal pöörise männasel on 3–8 haru[1]. Õisiku harunemiskohtadel on pruunikad kandelehed[1]. Konnarohi õitseb juunist augustini[1]. Õied avanevad pärastlõunal.

Konnarohu vili on äraspidimunajas 2–3 mm pikkune seemnis. Hulk seemniseid on liitunud palju suuremaks ebakorrapärase kujuga koguviljaks. Osaviljad asetsevad selles ringina ja nii on koguvili keskelt õõnes. Seemnistel on õhurikas kude, mis soodustab nende levimist voolava vee kaudu.[1]

Harilik konnarohi on diploidne taim. Tal on 14 kromosoomi.

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Konnarohu õisik

Konnarohu perekonda kuulub maailmas 9 liiki. Eestis kasvab peale hariliku konnarohu ka väike konnarohi (Alisma gramineum). Perekond on levinud eriti põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis on konnarohi kõikjal sage[1].

Konnarohi võib kasvada nii mudas kui vee ääres kaldal.[1]

Ei ole teada, et konnarohi elaks sümbioosis mõne teise looma- või taimeliigiga.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu taim sisaldab mürgist, nahka ärritavat ja ville tekitavat piimmahla[1]. Värskelt on taim nii inimestele kui enamikule kariloomadele mürgine[1]. Üksnes lambad, kes on toidu suhtes vähem nõudlikud, võivad seda toorelt süüa. Seevastu kuivades mürgisus kaob[1].

Konnarohu kuivatatud lehti kasutatakse nii pissile kui higistama ajamiseks. Neid on kasutatud neerukivide, põiepõletiku, düsenteeria ja epilepsia raviks.

Risoom sisaldab palju tärklist. Pärast küpsetamist kõlbab see süüa.[1]

Konnarohtu kasutatakse iluaianduses. Teda külvatakse aedadesse ja parkidesse tiikide kallastele ja soostunud kohtadesse. Konnarohtu hinnatakse ka sel põhjusel, et ta ei vaja inimese hoolitsust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 "Harilik konnarohi". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. aprill 2009. Vaadatud 29. detsember 2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]