Alice Bailey

Allikas: Vikipeedia
Alice Bailey

Alice Ann Bailey (sünninimi Alice Ann La Trobe-Bateman või Alice Ann Le Trobe-Bateman; lühendina on kasutusel A.A.B. ja AAB; 16. juuni 1880 Manchester15. detsember 1949 New York) oli inglise päritolu teosoof ja esoteerik, kes 1907 asus elama USA-sse. Ta pidas loenguid ning kirjutas raamatuid neoteosoofiast ja okultismist. Bailey rajas oma õpetuse edasiandmiseks Arkaanikooli (Arcane School) ja muid sellega seotud organisatsioone. Paljud New Age'ile iseloomulikud motiivid on pärit tema raamatutest.

Elu ja looming[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv ja noorpõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Bailey vanemad olid rikas ehitusinsener Frederic Foster La Trobe-Bateman ja Alice Hollinshead (1857–1886). Tal oli ka noorem õde. Pärast ema suri 1889 ka isa. Mõlemad surid tuberkuloosi. Alice'i hooldajateks said tema vanaisa John Frederic La Trobe-Bateman ja tolle abikaasa. Kui nad 1893. aasta paiku surid, said eestkostjateks tema tädi Dora La Trobe-Bateman ja tolle abikaasa Brian Barttelot.

Lapsepõlves tegi Bailey koos vanematega arvukalt reise Kanadasse, Šveitsi ja Prantsusmaale ning elas mitmes mõisas Šotimaal ja Inglismaal.

Tema lapsepõlv oli range, kuid hooldatud. Aastatel 1892–1898 sai ta eraldi palgatud kasvatajatelt ja koduõpetajatelt klassikalise kasvatuse ning seejärel oli ta 1900. aastani Londonis ühes tütarlaste pansionaadis. Siis oli ta umbes aasta õpetaja ja misjonär Briti Armees. Ta pidas Iirimaal ja India sõduritele loenguid Piiblist ning palvusi, tegutses haigete trööstijana ja surijate kaaslasena ning organiseeris sõduritekodusid.

Alates 1906 aastast hakkasid tal esinema füüsilise nõrkuse hood, mille tõttu ta peas sageli kodumaal puhkamas käima. Aastal 1907 loobus ta oma senisest tegevusest.

Abielud[muuda | muuda lähteteksti]

Indias töötades tutvus ta 1905 või 1906 ratsaväesõduri Walter Evansiga. Viimase sõjaväeteenistus lõppes varsti ning ta astus episkopaalkirikusse, et saada preestriks. Aastal 1908 abiellusid Bailey ja Evans Šotimaal Castramontis (tänapäeva Dumfries and Galloway omavalitsuses). Seejärel asusid nad elama USA-sse Cincinnati linna, kus Evans õppeasutuses Lane Theological Seminary oma teoloogiaõpinguid jätkas. Pärast ordinatsiooni umbes 1910 asus Evans tööle Californiasse San Joaquini. Rahalised olud muutusid üha raskemaks ning ühtelugu tuli uude kohta kolida. Sündis kolm tütart. Abikaasad võõrdusid teineteisest. Alates 1915. aastast elasid nad eraldi ning 1919 nende abielu lahutati. Elatise teenimiseks asus Bailey tööle konservivabrikusse.

Aastal 1919 tutvus ta Teosoofiaühingus Foster Baileyga ning abiellus temaga 1920. aasta lõpus New Yorgis. Foster oli algselt olnud advokaat kuid pärast teenistust USA Armees Esimese maailmasõja ajal ei pöördunud ta enam oma elukutse juurde tagasi, vaid pühendus teosoofiale ja vabamüürlusele. Sellest abielust lapsi ei sündinud.

Teosoofia[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast esimesest abikaasast lahkukolimist puutus ta 1915 kokku teosoofiaga ning astus samal aastal Teosoofiaühingus Adyar looži Pacific Grove'i linnas Californias. Seal hakkas ta tegelema teosoofiliste õpetustega, uurides Jelena Blavatskaja teost "The Secret Doctrine" ja Annie Besanti "Uurimust teadvusest". Peagi pidas ta juba ise teosoofilisi ettekandeid. Aastal 1917 asus ta elama Hollywoodi, sest tol ajal oli Ojai lähedal Krotonas Teosoofiaühingu Adyar Ameerika sektsiooni peakorter. Nii sai ta viibida keskusele lähemal. Ta hakkas seal juhatama sööklat. Ta tegi ise süüa ja teenindas kliente. Aastal 1918 võeti ta vastu ühingu Esoteerilisse sektsiooni ning 1919. aasta lõpus sai temast teosoofiaajakirja The Messenger peatoimetaja. Samal ajal sai temast Ühingu California haru president. Kirjanduses öeldakse, et Foster Bailey olevat saanud Teosoofiaühingu peasekretäriks USA-s. Alice Bailey kirjutab aga, et too sai rahvuslikuks sekretäriks, ning nimetab peasekretärina hoopis hr A. P. Warringtoni.

Esoteerilises sektsioonis õppis ta tundma tollal seal valitsenud dogmasid ning sealset võimu- ja konkurentsivõitlust. Juhtiv positsioon mõnes teosoofilises loožis võis tollal olla ainult Esoteerilise sektsiooni liikmetel. Nõnda valitses Esoteeriline sektsioon, mille eesotsas oli Annie Besant, peaaegu autokraatlikult kõike mis toimus loožides, mille autonoomia jäi ainult paberile. Aastal 1920 leidis aset loožidele rohkem autonoomiat taotlevate jõudude ning Esoteerilise sektsiooni vahel. Viimane väljus sellest võitjana, mistõttu hulk liikmeid Teosoofiaühingust lahkus. Nõnda jäid Alice Bailey ja tema abikaasa, kes olid toetanud autonoomia taotlejaid, oma juhtivatest kohtadest ilma. Bailey kaotas ka töö teosoofide sööklas. Mõlemad jäid siiski Teosoofiaühingu Adyar liikmeteks.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]