Alfred Käärmann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Alfred Käärmann (14. september 1922 Hargla4. veebruar 2010 Saru) oli eesti metsavend, Eesti Kongressi liige.

Käärmann osales Eesti kaitsmises 1944. aastal ning pärast Lõuna-Eesti vallutamist Punaarmee poolt liitus metsavendadega. Aasta hiljem sai ta haarangu käigus nii tõsiselt vigastada, et tal tuli käsi amputeerida. Sellegipoolest jätkas ta sissisõda ning ta tabati alles 1952. aastal reetmise tulemusena. Seejärel veetis ta 15 aastat Venemaal vangilaagrites.

Idee lisada Eesti Vabariigi põhiseadusse eesti rahvuse ja kultuuri säilimisse puutuv lisandus on väidetavalt pärit Käärmannilt ning jõudnud seaduse preambulisse Kaido Kama kaudu.[1][2]

Kodueestlaste suhtumine Alfred Käärmanni[muuda | muuda lähteteksti]

...ükskord korraldasid Mõniste koolist Mõniste jaama sõitvad koolipoisid bussist väljumisel etenduse. Kõige suurem poistest jäi ukse kõrvale seisma, väiksemad aga vahtisid möödudes mulle jultunult näkku ja läksid maha. Kui viimane oli minust mööda läinud, küsis ukse kõrval olev poiss sellelt: "Noh, kas oli tuttav?" – "Sellist lõusta ei ole eluilmas näinud," vastati nii valjult, et kogu bussitäis rahvast kuulis.

Vabaduse vaim, lk. 23.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]