Alfamagnetiline spektromeeter
_Alpha_Magnetic_Spectrometer.jpg)
Alfamagnetiline spektromeeter (Alpha Magnetic Spectrometer; AMS) on osakestefüüsika katsemoodul, mis on paigaldatud Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) välisküljele. Tegemist on CERN-i tunnustatud katsega (RE1) ning selle eesmärk on mõõta antimaterjali sisaldust kosmilistes kiirtes.[1][2] AMS-02 kogutav teave on oluline, mõistmaks paremini Universumi kujunemist ja leidmaks tõendeid tumeaine olemasolu kohta.
AMSi peateadlane on Nobeli füüsikaauhinna laureaadist osakestefüüsik Samuel Ting. Spektromeetri viis 2011. aastal missioonil STS-134 kosmosesse kosmosesüstik Endeavour.[3] AMS paigaldati jaama 19. mail 2011. 2015. aastaks oli AMS registreerinud üle 60 miljardi kosmilise kiirguse sündmuse ning viie tööaasta jooksul üle 90 miljardi.
Märtsis 2013 teatas Ting esialgsetest tulemustest: AMS oli tuvastanud üle 400 000 positroni, kusjuures positronide ja elektronide suhe kasvas vahemikus 10–250 GeV. Täheldati, et ei olnud märkimisväärset muutust ajas ega suunas, kust osakesed pärinesid. Tulemused on kooskõlas võimalusega, et positronid pärinevad tumematerjali osakeste annihilatsioonist, kuid need ei ole veel piisavalt veenvad, et muid seletusi välistada. Tulemused avaldati ajakirjas Physical Review Letters ning andmete kogumine jätkub siiani.